kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus. Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast jättis ta järele kaunid klaveripalapuistmed 90 prelüüdi, 10 sonaati, poeemid, etüüdid, ekspromptid, valsid, masurkad, 3 sümfooniat, sümfoonilised poeemid ,,Tulepoeem" ja ,,Ekstaasipoeem".
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan
Suurvormidest: 1 viiulikontsert, 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23. Appasionata. K: “Kuupaistesonaat” (14. klaverisonaat) Ooper “Fidelio”: Vokaalsümfoonilise muusika osakaal on Beethoveni osas suhteliselt tagasihoidlik. Ta on kijrutanud vaid ühe ooperi: “Fidelio”. See on oma olemuselt pääsemisooper. Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei olnud ta lõpptulemusega rahul.
See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Tema balletti ,,Promtheuse lapsed" esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Aastatel 1800-1812 valmis suurem osa tema loomingust- 8 sümfooniat 9st, 32 klaverisonaadist ja 16 kvartetist pooled, 7 viiulisonaati, 3 klaverkontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium jpm. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse
nooruk, kes mängis neid nii nagu nad peavadki kõlama Griegi arvamist mööda. Grieg ütles julgelt, et Grainger on geenius, keda skandinaavlased peaksid armastama ja ta vastu austust avaldama. Edvard Grieg suri 1907.aastal oma sünnilinnas Bergenis südameatakki. Enne seda oli ta pikalt ka haige olnud. Tema viimased sõnad olid :'' Kui nii peab olema, siis nii ka olgu.'' Tema matustele tulid mitmed kümned tuhanded inimesed ning Griegi enda viimase soovina mängiti ära saatmisel Chopin'i klaverisonaadist leinamarsi osa. Esitajaks oli Griegi üks hea sõber Johan Halvorsen, kes oli abiellus lõpuks Griegi vennalapsega. Grieg oli kogu oma elu vältel väga sügav patrioot ja demokraatlike väljavaadetega. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi
aastal 22. märtsil. Kolmeaastaselt oskas ta juba lugeda ja kirjutada ning seitsmeselt rääkis ta juba võõrkeeles. Esimene esinemine oli tal juba viieaastaselt. Ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile". Õpingud ja elu Seitsmeaastaselt alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty käe all. Esimese avaliku soolokontserti andis ta juba, siis kui ta oli kümneaastane. Ta mälu oli nii hea, et ta võis esitada ükskõik millise Beethoveni 32 klaverisonaadist. Peale Camille-Marie Stamaty juures õppimist asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima. Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia. See kanti ette 1853. aastal tekitades paljudes kriitikutes ning heliloojates hämmastust. 1958-1877 oli ta Pariisis Madeleine'i kiriku orelimängija. Tema improvisatsioonid kutsusid palju rahvast kuulama. Ferenc Liszt hakkas teda nimetama maailma suurimaks orelimängijaks. 1861-1865
Seltskonda kuulusid näiteks Joseph von Spaun, Albert Stadler, Franz von Schober ning kõige tähtsamaks laulja Johann Michael Vogl. Tänu tema esitustele said Franz Schuberti laulud Viini rahva seas populaarseks. Sõprade eestvedamisel trükiti mõned üksikud teosed vihikutena. Helilooja loomingust jõuti tema eluajal korraldada ainult üks kontsert, kuigi muusikat oli hulgaliselt. Mitte ühtki sümfooniast ei esitatud enne surma, 600 laulust avaldati kõigest 200 ringis ning paarikümnest klaverisonaadist üksnes kolm. Vähesest tuntusest hoolimata kirjutas Franz katkematult uut loomingut ning keeldus isegi organistikohast krahv Esterhazy õukonnas, et miski tema tööd ei segaks. Viimastel eluaastatel elas Schubert majanduslikust olukorrast tingituna oma sõprade juures, ta oli koormatud ning kirjutas traagilist muusikat. 1828. aastal haigestus tüüfusesse ning 19. novembril suri. 2.2. Looming Franz Schuberti looming on romantiline, lüüriline, hingestatud ning rahvuslikus võtmes.
annaabi.ee 
