Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine üle 1,5 tuhande erinevas znris teose sõbralik,heatahtlik,siiras,südamlik ka tema muusika loomingus esikohal isikulised läbielamised,mõtted,unistused soololaulud muutis konsertteosteks kinnistas muusikasse programmilisuse sümf puudub klassikaline ehitus, selles vaid 2 osa, sonaadi vormis, lüürislis-dramaatiline teos tähtsad ka lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolusid
"Metshaldjas"Goethe tekstile. · Sisust: läbi pimeda metsa ratsutab isa, kellel kaasas haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav. Klaverisaatel oluline roll muutub vastavalt tegelaskujule ja tekstile. Ajalooliselt kanti seda laulu nelja esitaja poolt ette, tänapäeval esitab üks laulja.
Muusika retsensioon Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust. Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud
on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel. ,,Lõpetamata sümf."- Sümfooniatest tuntuim imekaunis ,,Lõpetamata sümfoonia" Koosneb 2-st osast , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Lõpetamata sümfoonias on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust .Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi .
hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad. Väikesed laululapsed esitasid lühikese laulu "Kallis". Klaveri meeliköitva soolomängu ajal tegid tüdrukud tantsuliigutusi ning kallistasid üksteist. Siirast lapserõõmu läbi muusika nautisid kõik kohaletulnud pered. Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave
Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1. U 700 soololaulu 2. 19 ooperit 3. 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 4. 22 klaverisonaati 5. 7 missat 6. lühipalad klaverile 7. Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) Liszti loomingu üldiseloomustus
tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19.sajandil eriti populaarseks? Nim olulisemaid väikevorme klaverile ja too näiteid kuulatud muusikapaladest. nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, tantsulised palad. nt schumann ''karneval''. 9. Võrdle klassitsismi ja romantismiajastu instrumentaalkontserti
Algas poolenisti hulkurielu, viletsus ja nälg. Trükkalid ostsid tema loomingut tühise summa eest, teenides suurt vahekasu. Viletsuse tõttu oli tervis kurnatud ja 1828. aastal haigestus tüüfusesse. Looming-tema loomingu paremiku moodustavad u. 700 soololaulu. Ulatuslikud teosed on 19 ooperit ja laulumängu, laulutsüklid "Ilus möldrineiu", "Talvine teekond" ja 10 sümfooniat, millest populaarsem on kaheksas ehk lõpetamata sümfoonia. Schuberti soololauludes on tähtis koht klaverisaatel. Ferenc Liszt (1811-1886)-Sündis Ungaris. Muusikalised anded avaldusid väga noorelt, areng toimus kiiresti ning 9 aastaselt sooritas I kontsertturnee (pianistina). Muusikat õppis Viinis, kus klaveriõpetaja oli legendaarne Carl Czerny. 1823. siirdus Pariisi, et õpinguid jätkata, paraku konservatooriumi ei võetud, sest oli välismaalane. Tegutses 1848-1861 ja 1869-1886 Weimaris. Ta töötas seal dirigendina ja klaverõpetajana, andes ka meistrikursusi. Propageeris
Ta oli väga huvitatud teda übbritsevast loodusest ja see oli talle inspiratsiooniks. Esimesed muusika alased teadmised sai ta oma isalt. Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamisr asus ta elama Tartusse ja Tallinnasse. Peale suurt põlengut kolis ta Tallinnasse. Ta pidas loomingulist tööd pedagoogi tööst palju olulisemaks. Ta kirjutas rohkem väikseid teoseid nagu kloorilaulid ja soololaulud. Soololauludes on tähtis osa klaverisaatel. Samuti kirjutas ta klaveripalasid, mis olid muidugi rahvaviisidega vähem seotud. Mart Saar läks koorimuusika ajalukku julge uuendajana, tõstis vana regilaulu taas au sisse, andes talle uue ,kaasaaaegse, karge kõla. Cyrillus Kreek oli samuti rahvaviiside kasutaja. Tema lauludele on iseloomulik rangus ja väljapeetus. Ta lõpetas Pet. Konservatooriumi trombooniklassi ja läks edasdi õppima kompositsiooni ja teooriat. Muhe humoorika ütlemisega inimene.
Liturgia segakoorile, 1925 1. Palmipuudepüha 2. Pühakutepäeval 3. Palvepäeval Jone havsfärd, meeskoorile a cappella (Karlfeldt), 1918 Kaks itaalia laulu seatud segakoorile, Kk 1. Ohi, Caroli 2. Trippole, Trappole ,,Rahvakoolilaste marss", lastehäältele a cappella, (,,Õnne Pekka"), 1910 36 Kantaat W.von Konowi sõnadele naiskoorile a cappella, 1911 ,,Karjala osa", marss meeskoorile klaverisaatel, (Nurminen), 1930 (Nimetus ka ,,Isamaaline marss"). ,,Kojuigatsus", kolmele naishäälele a cappella (v.Konow), 1902 ,,Koolitee", laste häältele a cappella (Koskenniemi), 1925 Kroonimiskantaat, solistidele, segakoorile ja orkestrile (Cajander), Kk.,(?), 1896 ,,Kuuvalgel", meeskoorile a cappella (Aino Suonio), 1916 Likhet, meeskoorile a cappella (Runeberg), 1922 Promotsioonikantaat , segakoorile ja orkestrile (K.Leino), Kk., 1894
annaabi.ee 
