Ferenc Liszt (1811-1886) 19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks
Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud, Mozart ja Beethowen. Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on klassikalised zanri, summoned, kontserdid, sonaadid ja kirjutas neid klassikaliste reeglite järgi. Romantiline aga oli tema teoste sisu ja helikeel. ,,Hällilaul" , ,,Saksa reekviem" F. Liszt Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid. Üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat, 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni. Teda loetakse üheks 19
Ta avastas poisis suure talendi ning veenis ta vanemaid, et laps saaks edasi muusikaga tegeleda kuskil kõrgemas asutuses. Seejärel panigi Grieg ennast kirja Lepizigi konservatooriumi Saksamaal, kus valis klaverieriala. Talle meeldis seal, ta külastas ka väga palju soolokontserte ja tundis sellest rõõmu. Kuid oli ka asju mis talle ei meeldinud, näiteks see, et konservatooriumis oli väga range kord ja tistsipliin, kuid siiski ta tulemused olid väga silmapaistvad ja seda mitte ainult klaveris, vaid ka muudes ainetes. Klaveri kõrval võttis ka orelitund, mis olid kohustuslikud, kuid talle see nii väga ei meeldinud. 1860.aastal oli Grieg'i elu ohus, kuna tal oli kopsupõletik, kuid ta siiski elas selle üle ning juba järgneval aastal tõusis ta Rootsis klaverimängus debütandiks. 1862.aastal lõpetaski ta Lepizigi konservatooriumi ning andis ka ühe suurema kontserdi oma sünnilinnas Bergenis. Juba järgneval aastal kolis ta ära Kopenhaagenisse, kuhu jäi elama 3 aastaks
Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti pärast jõudis saali esimene pianist, maani punases kleidis Kadri-Ann Sumera. Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd ,,Metsakohin". Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast
Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel. Tal on 4 sümfooniat. Ta sündis ja suri Suure Jaanis. Esimesed tunnid klaveris ja orelis sai ta isalt. 1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse. Kõige pealt õppis ta orelit Homiliuse oreli klassis ja lõpetas 1898 ja 1900 lõpetas kompositsiooni N. Rimski Lorsakovi klassis. Tema eeskujud olid Bach, Beethoven ja Brahms. 1897 a. valmis tal esimene oreli sonaat (3 osa ). 1899 a. kirjutas ta dramaatilise avamängu " Don Carlos " ( Schiller). 1900 a. kirjutas ta konservatooriumi lõputööna kantaadi " Paradiis ja Peri " (T.Moore). 1904 1920 oli ta Astrahanis
annaabi.ee 
