Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Klaverisüit op
juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt. oMuusikat õppis jätkuvalt eraviisil, vastavat kooliharidust saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas Peterburis, Varssavis, Pariisis ja Berliinis. Kõige lähedam inimene õde. Tema tütrela ta kirjutas mõned klaveripalas. Suhtles paljude kultuuritegelaste ja muusikutega. SURM Glinka suri Berliinis 1857.aastal. Ta maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. LOOMIN G. 2 ooper it: ajalooline "Elu tsaari eest" ("Ivan Sussanin"), muinasjutuline "Ruslan ja Ljudmila" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia" Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. SÜMFOONILINE FANTAASIA "KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise
mainekamaid heliloojaid.1945.aastal kirjutas Britten ooperi ,, Perter Grimes", mis kohe maailmakuulsaks sai. Silmapaistev on ka ,,Sõjareekviem". Tuginedes inglise traditsioonidele arendas ta välja tõiesti omanäolise helikeele. Avangardism algab Prantsusmaal sündinud Edgar Varese'i loominguga, kes tegutses USA's. 1950. Aastate lõpul kujunes väga mõistupärasele serialismile vastukaalusks aleatoorika. Karl stockhauseni aleatoorilises ,,Klaveripalas XI" on muusika osade üldsine järjestus helilooja pooltfikseeritud, kuid detailid kujundab pianist ettekande ajal ise.Aleatoorilise meetodi pooldajad lähtusid suurel määral ameerika helilooja John Cage'i seisukohtadest. Aleatooriline looelaad tõi endaga kaasa ka traditsioonilise instrumendikoosseisu ebahariliku laienemise. Stuudiotehnika areng lõi 1950 aastatel soodsa pinnase nn konkreetse muusika tekkimiseks.1960 aastatel tekib muusika avangardismile
kolmanda ehk seeriatehnika sisuks. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromatilise helirea kõik kaksteist nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud üksteist on kõlanud. Seeria ei asenda kunagi teemat, see on vaid algmaterjal, millest meloodiline joonis ja kooskõlad tuletakse. Esimene rakendus toimus 1923. aastal, kui valmis ,,Viies klaveripalas" op 23 ning järgmisel aastal valmis Klaverisüit op.25. Kaheteisthelilist seeriat võib kasutada põhimõtteliselt neljal kujul: esiteks algkuju, teiseks tagurpidi ning kolmandaks peegelkuju ehk inversioon. Neljandaks kujuks on peegelkuju vähikäigus. 1930-32 komponeeris Schönberg suurt seeriatehnikas ooperit ,,Mooses ja Aaron". Vana Testamendi põhjal helilooja enda kirjutatud libreto aluseks on mõistuspärane ja korrastud ning loomingulise ja dionüüsosilise alge kokkupõrge
koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja
muusikat. Tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. Arnold Schönberg (1874-1951). Kirjelda Schönbergi uut kompositsioonilist meetodit- dodekafooniat. Heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjekorras helirea kõiki 12 nooti. Reegel on, et ükski noot ei tohi neist korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Nimeta üks selles võtmes loodud teos. ,,Viies klaveripalas" op. 23 MUUSIKA VENEMAAL 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL Loosung ,,Kunst kuulub rahvale". Mõtesta ja kirjuta lahti selle tähendus. Muusika muudeti valitseva poliitilise võimu hääletoruks ja massikultuur hakkas levima loeng-kontsertide kaudu vabrikutes, sõjaväeosades ning linnaväljakuil. Populaarseks zanriks kujunes patriootilise sõnumiga massilaul. Milline ajalooline sündmus eelnes sellele? Vana riigikorra ja kultuuri järjepidevuse katkestas 1917
rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega
annaabi.ee 
