välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus
Valimi maht pole täpselt ette teada. Tõenäosuslikud valikumeetodid Lihtne juhuvalik – Kõigil objektidel ühesugune valimisse sattumine tõenäosus. Ei taga piisavat representatiivsust Süstemaatiline valik – Objektide valik loendist toimub fikseeritud sammuga, mis määratakse juhuslikult Kihtvalik - Üldkogum jaotatakse tausttunnuste järgi kihtideks. Igas kihis rakendatakse mingit tõenäosuslikku valikumeetodit Klastervalik – Üldkogum koosneb objektigruppidest ehk klastritest (üldhariduskoolid, vallad). Toimub juhuslik klastrite valik ning iga klastri parameetrid leitakse selle klastri kõigi objektide põhjal Kaheastmeline valik - Esimesel astmel klastrite juhuslik valik. Teisel astmel klastritest objektide juhuslik valik Empiiriline valik - Empiirilise valiku korral ei ole objektide valimisse sattumise tõenäosused teada.
mood, keskväärtus Valikuuringud & statistiliste hüpoteeside kontroll - Test 7 1. Objektide hulk, mille kohta soovitakse vastavalt probleemülesandele saada informatsiooni, on kogum 2. On toodud neli erinevat valimi moodustamise kirjeldust. Millist valikumeetodit igal üksikul juhul kasutati? a. Valiti juhuslikult välja viis omavalitsust ning igas omavalitsuses valiti juhuslikult välja 100 elanikku. klastervalik b. Eesti elanike hulgas viidi läbi küsitlus. Igast vanusegrupist valiti juhuslikult välja 100 inimest. kihtvalik c. Ülikoolis viidi läbi küsitlus, üliõpilaste nimekirjast valiti juhuslikult välja 30 üliõpilast. lihtne juhuvalik d. Poes küsitleti igat viiendat ostjat. süstemaatiline valik 3. Tõenäosusliku valikumeetodi korral: iga objekti korral on teada selle valimisse kaasamise tõenäosus. 4
sept. seisuga ca. 35 000 tud. 2. Mis võtta valimiühikuks? •Tudeng? õpperühm? Eriala? •Eeldusel, et e-õppe kasutamist mõjutab ülikool, õpitav eriala ja õpperühm, võtsime valimi ühikuks mitte indiviidi, vaid õpperühma. •Mida on meil järgmiseks vaja? 3. Valimiraami kokkupanek • kõige töömahukam ja vastutusrikkam osa valimi tegemisel •Vajalik tulemus: kõigi õpperühmade täielik nimekiri –Koolide kaupa (kiht) –Õpperühma suuruse järgi või eriala järgi (klastervalik) •Statistiline tulem: mitu õpperühma on, kui suured, üldkogumi täpsustatud N •Isikuandmete probleem Kui suur peab valim olema? •Müüdid: –Mida suurem, seda parem –10% (5%) üldkogumist •Tõde: valimi suurus EI OLE seotud üldkogumi suurusega •Valimi suurust mõjutavad: –Kas me tahame analüüsida alagruppe? –Kas analüüsitav objekt (e-õpe) varieerub tugevalt? –Millise täpsusega andmeid me tahame? Valimimahu arvutamine
Ala on jagatud geograafilisteks sektsioonideks, on teada, et kasutuse ruumilised mustrid on kõigi sektsioonide (klastrite) sees stabiilsed. Valitakse kahe-etapiline valimivõtu mudel, mille puhul primaarseteks ühikuteks on geograafilised sektsioonid, milleks ala on jagatud (klastrid), ning sekundaarseteks ühikuteks teerajad. Külastajaid seiratakse kõigi klastrite sees paigutades üks loendur iga x raja järele. Seesugust süsteemi ei saa kasutada väikese eelarve puhul. Klastervalik: Klastrid on sarnased ehk homogeensed ühikud, kusjuures iga klastri sees esineb suurel määral mitmekesisust. Klastervalik hõlmab lihtsat juhuslikku klastrite valimit, kusjuures kõik iga klastri raames olevad ühikud loendatakse täielikult. Klastervaliku omadused on vastupidised kihilise valiku omadustele, mille puhul valitakse igast kihist juhuslik valim ning kihid on erinevad, kihisiseselt valitseb aga suur ühetaolisus. Loendurite perioodilise
jälgima, et ei tekiks nn varjatud nihkeid, kus aja- vm faktori tõttu võivad valituks osutuda teatud mõttes spetsiifilised indiviidid. Ka võib niisugune valikumeetod anda 57 Matemaatika ja statistika 2008/2009 mõjutatud valimi, kui elementide järjekord on niisugune, et seal esineb kordumise efekt, mis on sarnane valiku sammu väärtusele. o Klastervalik (ka tüüpvalik) võimaldab vähendada ohtu, et valim võib juhuslikult osutuda mitterepresentatiivseks. Selle meetodi korral jaotatakse üldkogum kõigepealt ühetüübilisteks osadeks ning valimisse võetakse elemente proportsionaalselt igast osast eraldi. Valimi selline moodustamine võimaldab lähendada valimi struktuuri üldkogumi struktuurile ning seega luua eeldused esindusvea vähendamiseks. Näiteks kui ettevõttes
annaabi.ee 
