R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse. · marginalism majanduskäsitlus, mille kohaselt hüvise väärtuse määrab tarbija piirhinnang hüvise kasulikkusele. · marksism marksistliku käsitluse kohaselt on lisaväärtuse allikaks tootlik töö. Lisaväärtuse omastab tootmisvahendite omanik ehk kapitalist, tekitades ühiskonnas klassivastuolu proletariaadi ja kapitalistide vahel. Lisaväärtuse omastamist kapitalisti poolt nimetati töölisklassi ekspluateerimiseks. Marksistliku süsteemi keskseks elemendiks on palk. · mastaabi efekt esineb juhul, kui ettevõtte suuruse muutus mõjutab tooteühiku kulusid · mastaabi säästuefekt esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad
malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse. marginalism – majanduskäsitlus, mille kohaselt hüvise väärtuse määrab tarbija piirhinnang hüvise kasulikkusele. marksism – marksistliku käsitluse kohaselt on lisaväärtuse allikaks tootlik töö. Lisaväärtuse omastab tootmisvahendite omanik ehk kapitalist, tekitades ühiskonnas klassivastuolu proletariaadi ja kapitalistide vahel. Lisaväärtuse omastamist kapitalisti poolt nimetati töölisklassi ekspluateerimiseks. Marksistliku süsteemi keskseks elemendiks on palk. mastaabi efekt – esineb juhul, kui ettevõtte suuruse muutus mõjutab tooteühiku kulusid mastaabi säästuefekt – esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad merkantilism – üks esimesi süsteemseid doktriine majandusteaduses, mis pööras
inimene võõrandatud nii oma töö produktist, iseendast kui oma liigiolendist, loodusest kui ka teistest inimestest. Omandi areng: Kõigepealt oli hõimuomand, millele järgnesid antiikne kogukonna- ja riigiomand ning feodaalne ehk seisuslik omand. Omandi arenedes tekivad klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil ennast eristada tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunistliku partei manifest Marx ja Engels üritasid 1848. a. revolutsioonist Saksamaal osa võtta, sest nad uskusid, et ajalooline pööre, millest nad olid kirjutanud ja ennustanud, oli kätte jõudnud
Krahvid,kuningad jne- nende esikpoeg pärib krooni. Need olid ka kõige tähtsamad seisused. 18. sajandis oli ka see klass juba olemas, taheti säilitada oma võimu jne. Kuid hakkas esile kerkima ärimehe-klass.Võitlused ülemkoja ja alamkoja vahel. Liigutakse demokraatiliku asjakorralduse poole.See tähendas ühiskonna struktuuri muutust ja see kajastus ka kirjanduses. Klasside teadvustamine toimus! Paljud aristokraadid põgenesid, sest neid taheti giljotineerida. Klassivastuolu oli ka vaimulikkonna vastu. Jäägitu usk asendub kriitilise konseptsiooniga. Klassistruktuuri muutusel on sellega ka oma seas. Eriti suur vastuolu Prantsusmaal: papid tulle vms katoliku usus.Novalis , Heine, Schlegel- vahetasid mitmeid kordi usku-läksid katolikku ja tegid seda suure zestiga. Klassimuutused toimusid teisel sajandi poolel kiiruga. 18. sajandi alguse poolele ühel pool olid aristokraadid(ärimehed) ja teisel pool III seisus e talupoeg , aga sajandi lõpul oli konflikt ka juba
kui ka teistest inimestest. Neid vastuolusid on võimalik kaotada vaid tööjaotuse kaotamisega. Omand Hõimuomand. Antiikne kogukonna- ja riigiomand. Feodaalne ehk seisuslik omand. Kapitalism. Omandi arenedes tekkisid klassid. Klassid tekivad siis, kui isiklikult omastatud vara ülejääk lubab teatud kinnisel grupil eristada ennast tootjate massist. Eraomand saavutab täiuse kapitalismis ning siis teravneb ka klassivastuolu: et inimese klassikuuluvuse määrab ära tema suhe tootmisvahenditesse, siis kapitalismis on töölised lõplikult ja täielikult võõrandatud tootmisvahenditest. Ajaloo paratamatusest lähtudes peab sellele ühiskonnafaasile järgnema kommunism, kus pole enam mingisugust eraomandit. Kommunism ideena tähendas eesmärki rajada ühiskonda, mis on organiseeritud kommuunide ja ühis- või kollektiivse omandi vormis. Marx võtab
annaabi.ee 
