Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel. Jakobsoni ,,Sakala" tähtsus · Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu
paranemine. Ainult väljakannatamatutes tingimustes oleks mass liikuma saadud. Rahvas, kes keisrivõimu pidi kukutama, elas 19. sajandi keskpaiga revolutsiooniteoreetikute arvates maal. Vene talupoeg oli kuni 1861. aastani pärisori ja ka peale vabanemist jäi talupoeg sõltuvaks maaomanikust. Nüüd kujunes uus liikumine (narodniklus), mille eesmärk oli talurahva abil viia läbi revolutsioon. Nad vastandasid rikkaid talupoegi (kulakud) vaestele ning õhutasid seeläbi klassivaenu, süüdistades kulakuid ja tsaarivõimu vaeste talupoegade töö arvel rikstumises. Tuntumad narodnikluse ideoloogid olid emigrandid Bakunin, Pjotr Lavrov (1823-1900) ja Pjotr Tkatsov (1844-1886). Viimane tuli välja juba teooriaga, et kui rahvast ei õnnestu mingil põhjusel spontaansele mässule õhutada, siis peab tsaarivõimu riigipöördega kukutama hästi organiseeritud revolutsiooniline partei. Narodniklusega oli tihedalt seotud nihilism. Noored eitasid vana ühiskonnakorda, kiriklikku
* Postimees venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama. 10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?). Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh. Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas. Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks: Postimees + Elu + Sõna = Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson Uudised = Eestimaa Sots-Dem Tööliste Ühisus (föderalistid), Peeter Speek Edasi + Kiir + Sotsiaaldemokraat = VSDTP Päevaleht, Virulane, Sõnumid, Kodumaa liberaaldemokraatlikud 11
Maa 1946. aasta lõpust ilmnes Eesti NSV tollases võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuteks võimuladvikus suund kolhooside loomisele, ka seni heas korras olnud talud. Maade tasuta mille taga oli Moskva tugevnev surve. Esialgu ümberjagamine süvendas inimestevahelisi totaalset kollektiviseerimist ilmselt läbi viia ei pingeid. Selline klassivaenu teke ja teravnemine kavatsetud, millest annavad tunnistust ENSV külas oli nõukogude võimule igati tollase juhtkonna kontaktid Ždanoviga. meelepärane, sest aitas tulevikus tasandada Samal ajal hakati Eesti NSVs uuesti teed kollektiviseerimisele. moodustama juba esimesel nõukogude aastal
varem. Kangrute sotsiaalne viletsus on suur; nälgivad inimesed astuvad vastu oma kurnajale. Lõpus saab surma mässus mitteosalenud mees. Trükist ilmus 1892, esietendus Berliinis 1893 Freie Bühne korraldatuna. Esimene avalik etendus 1894 Deutches Theater Berlin'is. Berlin Esmalavastus oli skandaal saksa teatri ajaloos. 1892. aasta kevadel oli direktsioon esitanud avalduse loa saamiseks, mille andmisest keelduti, kuna leiti, et teos rõhutab klassivaenu ja ärgitab demonstratsioonidele. Deutches Theater'i jurist vastas, et tegu on ajaloolise teemaga, aga siiski keelust ei loobutud. Toimus mitu kohtuistungit. Apellatsioon rahuldati lõpuks oktoobris 1893: tsensuuriametnike argumendid on tõesed, kuid teatrit külastavad siiski inimesed, kes ei allu näidendi ässitavatele provokatsioonidele. Töölistele oli pilet liiga kallis, teatris käis kõrgem klass.
revolutsiooni eesmärkidesse, erinevalt nähti eesti rahva osa. Tuntuim tollastest ajakirjanduslikest poleemikatest on kahe päevalehe Postimehe ja Teataja vastasseis, mida teatakse kui "aatemeeste" ja "majandusmeeste" vaidlust. Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas. Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129) Ajalehetoimetuste juurde koondusid ühesuguste tõekspidamistega inimesed, kes asutasid revolutsiooni käigus poliitilisi parteisid. Postimehe ringkonnast kasvas välja
annaabi.ee 
