juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti
kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Kehtestati kuueklassiline koolikohustus ning tagati kõigile soovijale võimalus minna edasi õppima 5- klassilisse gümnaasiumisse Haridus muutus populaarseks Erialaoskused jäid tahaplaanile Oli karta tööjõupuudust 1937 haridusreformi järel hakati vähendama gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele Elulaad ja olme Ühiskonda iseloomustas rahvuslus ja isamaalisus
Eesti naivistid Paul Kondas Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 Oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas.
panna. Nii paigutati koole muuhulgas mõisahäärberitesse, hiljem hakati koolimaju eraldi ehitama. 1934 tehti koolireform. Algkool oli nüüd 4 klassi, sellele järgnes 5 klassi keskkooli, kolmandaks astmeks oli 3 klassi gümnaasiumi. Tasuta haridust vähendati kahe klassi võrra ja nii jäid ehitatud hooned suureks, probleeme tekitas süsteemidelt üle minemine ja muudki. 1937 toimus uus reform. Esimene tase oli kas 4- või 6-klassiline algkool. 4-klassilise algkooli lõpetanu sai minna 5- klassilisse progümnaasiumisse. 6-klassilise lõpetanu läks 3-klassilisse reaalkooli, mis ei olnud aga suunatud reaalainetele. Viimane aste oli mõlemale 3 klassi gümnaasiumi. Lisaks hakati tähelepanu pöörama kutseõppele. Ainete eesti keeles õpetamiseks pidi tehtama eestikeelne terminoloogia. Õp: Oot-oot, miks maadlus ei ole. Minumeelest me just saime maadluses mingi medali. Sander: Ta ei ole päris eestlane. (Grete kägistab mõttes Sandrit) Õp: Et.. nagu Hiiuma päritolu siis.
aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. '' Koolimüts osteti mulle varakult, samuti pruun vakstust portfell, mis polnud mingi väike titekas, vaid koguni KAHE lukuga! Kuskilt oli isa endale hankinud vana mootorratta, ja kuigi selle Harley Davidsoni parandamiseks kulus tal tavaliselt sama palju aega kui sõiduks, oli just 1. septembril masin tipp-topp sõidukorras. Isa pani padja paagile, tõstis mu sellele istuma, ning me tegime ümber koolimaja kolm auringi - nii ta seda põristamist igatahes nimetas.''
Värvid on kaunid ja puhtad, ei segata värve ja maalitakse väga detailselt. Paul Kondas (31. märts 1900 Uue-Põltsamaa vald, Pauastvere 7. august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse ning alates 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust.Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondas elas Viljandis Hiire ja Oru tänava nurga peal asuvas suures kivimajas teisel korrusel. See maja hävis 1943. või 1944. aastal. Ta töötas Viljandis Valuoja koolis. Oskas mängida viiulit
3.1.6. Silvi Vrait Sündinud 1951. aastal. Lauljateed alustas Tartus. Esimene ansambel, kus ta inglise filoloogia tudengina laulis oli Viker-5. Ülikooli päevil laulis ta tihti kursuseõhtutel, hiljem püsivamalt ülikooli kohviku muusikutega ja ansamblitega ,,Suusk" ja ,,Intarsia". Esialgse tütarlapseliku maneeri vahetas ta peatselt täishääle vastu. Repertuaari otsis neiu Vrait mitte lööklaulude vaid keerukamate ja huvitavamate lugude seast. Peale ülikooli läks ta Retla 8-klassilisse kooli inglise keele õpetajaks, kuid ka siis ei katkenud tema side Tartu muusikutega. (Erm 1989, lk 89-90) 17 1975. aastal pakkus Silvi Vraidile koostööd ansambel Fix, mille muusikud olid juba kaua noorel ja andekal neiul silma peal hoidnud. Järgmised üheksa Tartu perioodi kõige viljakamat aastat olid seotud just selle pundiga
Älimzanovist ,,Kuller" (1974, e.k 1980, vene keelest tõlkinud Anna Parts). Muhtar Auezov (1897-1961) Sündis Tsingisi vallas Semipalatinski oblastis. Esivanemad kuulusid Tobaktõ sugukonda, kuhu kuulus ka kaasaegse kasahhi luule rajaja Abai Kunanbajev. Vanaisa käskis väikesel Muhtaril Abai luuletusi pähe õppida. 11-aastaselt, kui isa oli surnud, astus tulevane kirjanik onu Kassõmbeki initsiatiivil Semipalatinski linna 5-klassilisse algkooli. Kuna kasahhid ei tahtnud oma lapsi koolitada, täideti vene koole sundkorras kaks poissi igast vallast. 1919 lõpetas Semipalatinski Õpetajate Seminari. Töötas Semipalatinski oblasti täitevkomitees, hiljem Kasahhi Kesktäitevkomitees Orenburgis. Hakkas võimeid proovima dramaturgia, ajakirjanduse alal. 1922 astus Kesk-Aasia Riiklikku Ülikooli Taskendis. Hakkas ka ajakirja ,,Solpan" kaastööliseks. 1923 33 Ümbertöötatuna hakkas teos hiljem kandma pealkirja ,,Botagöz"
annaabi.ee 
