survele proovida ja tarvitada uimasteid. • Sotsiaalsete ja enesega toimetuleku oskuste õpetamine (nt enesekehtestamine, eesmärgi saavutamine, probleemide lahendamine, murede ja stressiga toimetulek). • Alternatiivsete tegevuste pakkumine – see on ennetustegevuse väga oluline komponent, noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. • Laiahaardeliste programmide pakkumine– kogukonnapõhine ennetustöö, kuhu on kaasatud pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Võib tunduda, et 7–8-aastased lapsed on selliste teemade jaoks veel liiga väikesed. Kuid kindlasti on nad kas või meedia kaudu narkootikumidest kuulnud. Kui teema kerkib üles, võib küsida, mida laps uimastitest teab ning seletada lihtsalt ja arusaadavalt, miks sõltuvusained võivad olla ohtlikud. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Vestlus narkootikumidest võib olla kasulik mitmel moel:
jätta, mingit erilist loogikat siin pole. 3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles. Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges. Jane, vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk.
Olen seda meelt, et võti edukalt toimetamiseks on õpetaja oskus näha, avastada muutusi koolilaste olekus ja nendega tasakaalukalt, hoolivalt ning järjepidevalt tegeleda, võimalikult parima tulemuse saavutamiseni. Ise pean nõustajana, enda tugevuseks oskust ja tahet kuulata, olla alustuseks lihtsalt laste jaoks olemas ja vastavalt olukorrale tegutseda lähtuvalt teoreetilisest ja praktilisest pagasist, mis olen töö käigus omandanud ja ülikoolis sotsiaalttöö valdkonnas õppinud. Klassijuhatajana olles mängis olukord kätte üsna mitmeid variante alustades lapse leinast, koolikiusamisest, erinevatest käitumis ja õpiraskustest, aspergeri sündroomist ning lõpetades õpilase enesevigastamiseni. Nende kogemuste põhjal olen alati kaalutlev ja ei kiirusta hinnanguid andma, enne kui olen konsulteerinud spetsialistidega ning ise üsna kindel kuidas antud olukorras käituda. Tsitaadid, mis peegeldavad minu jaoks olulist: Tööta sellega, mis sinuni tagasi jõuab. - Insoo Kim Berg
haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja. Kui neile õpetaja Kursk määrati klassijuhatajaks, oldi väga nördinud kuna teda teati kui väga karmi ja kurja õpetajat aga tuli välja, et tegelikult oli õpetaja klassijuhatajana väga tore ja seisis tihti nende eest. Koolibändiga saadi ühe esinemise eest preemia, milleks oli ekskursioon Leningradi, kus ööbiti ühes sealses koolis. Seal koolis magades kukkus aga öösel seina pealt maha Lenini pilt, mille raam läks natuke katki, sellel pildil olnud Leninile oli veel joonistatud ette vuntsid. Sellest tekkis aga väikest viisi poliitiline jama, millega oldi koolist väljakukkumisele üsna lähedal. Nende eest seisiski klassijuhataja Haide Kursk ja tänu
Kõik hakkasid naerma, kuid õnneks ei tulnud kellelgi pahandust, kuigi nad oli naeruga õpetajat solvanud, sest klassijuhataj Grossthal lahendas asja huumoriga. Ka teised õpetajad oli tasemel. Keemia tunde andis Elmar Roger, kes suutis oma raske ainega õpilastele läheneda ja oli väga heatahtlik. Õpetaja Alvine Grossthal armastas öelda: ,,Kui te sõnu ei tea, ei tea te midagi," ning tegi igal tunnil sõnade töid. Kuid kõige silmapaistvam oli ta klassijuhatajana. Ta suutis liita erinevate huvide ja iseloomudega klassi väga ühtseks. Ajalooõpetaja V.Kelu, kes oskas oma aine väga huvitavaks teha. Kirjandust ning eesti keelt andis noor ja sarmikas Linda Kinks(Lään).[4, lk145-147] Arvo oli sümpaatse välimusega- tihedad tumedad juuksed, hingestatud silmad ning meeldiv naeratus. Ta oli viisakas ja tagasihoidlik.[LISA 8] Klassi igapäevaelus võis ta isegi tahaplaanile jääda, sest esile kerkisid spordipoisid