panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20
ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga. 1950.-1960. massiparteid, mis jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav. Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Nende eesmärk on võita valimised ning püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad tegema omavahelisi läbirääkimisi võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakondade asetus vasak-parempoolsus skaalal.
Pääs parlamenti sõltub valijate toetusest. · Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest. · Kvoot parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär · Massipartei parteid jagunesid 1950.-60.aastatel äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele · Populistlik partei väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve · Survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel · Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt
ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja oma ajalehti ja ajakirju, peeti ülal spordiklubisid, korraldati rahvapidusid, selleks et värvata uusi liikmeid. Liikmelisus parteides kasvas, mis andiski põhjust nimetada 1950–60-ndate aastate erakondi massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas hästi tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. Alates 1970. aastatest võib rääkida uut tüüpi parteidest, mille alusideoloogia polnud enam nii kergesti määratletav. Sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. Nende ilmumine peegeldas parteide järjekordset kohandumist valijaskonna käitumisele. 1960. aastate masside poliitilisele aktiivsusele järgnes langus. Parteide kõrvale ilmusid konkurentidena sotsiaalsed liikumised ning
[a]R={b A : bRa }={b A : b=a}={a } . Seega vastab võrdusele kui kõige kitsamale ekvivalentsusseosele kõige peenem klassijaotus {{a }:a A } . Näide: Vaatleme hulgas A ühehulgalist klassijaotust {A} . Talle vastava ekvivalentsusseose R korral aRb a A b A (a , b) A × A . Seega antud juhul R=U = A × A , s.t kõige jämedamale klassijaotusele {A} vastab kõige laiem ekvivalentsusseos ehk universaalne seos A×A . Meenutame, et hulki Aja B nimetatakse ekvivalentseteks, kui leidub bijektsioon f : A B . Tähis on A B või ¿ A¿B¿ . Varasemast teame ka, et seos on ekvivalentsusseos. Definitsioon Hulga võimsuseks nimetatakse tema ekvivalentsiklassi seose järgi. Olgu H mingi ¿ A¿ [ A ]={ X H : X A }
annaabi.ee 
