Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Klassifikats toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifits-da eri tunnuste järgi, s.t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne)
Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 12. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats
Kulukohtade arvestus - näitab, millistes konkreetsetes punktides e/v maj.tegevuse protsessis ku- lud tekivad. Lähtut. e/v org.-funkts. strukt., tehnol. protsessist ja nendevah seostest. Ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Probl.: · kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes; · kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. kulukohtadena; · kulukohad Eestis liialt laiad. Kulukohtade klassifikats.: · materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vastuvõtuos., püügilaevastik jt.); · tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt.); · abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.); · turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.); · üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond);
Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained); 2)VALEM: a)Empiiriline näitab aine elementaarkoostist ja
5-ks jaotamine (järjekord on oluline): 1) tööjõud 2) materjalid 3) alltöövõtt 4) omad teenused 5) muu See on Soome klassifikatsiooni süsteem TALO-80 Omad teenused kõik, sellised sisemised allüksused, kes firmale teenused osutuvad nt ehitusmasinate sisemine rent. Lk 8. esimene pool 6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm.
annaabi.ee 
