Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist.
Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Õliamortisaatorid on suhteliselt tõhusad. Ent kui õli surutakse kõrgrõhutsoonist madalrõhutsooni, nagu see toimub nii survekui tagasikäigul, tekivad äkilise
Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist.
Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: • Ratta põrkumist • Autokere õõtsumist või kõikumist • Autokere noogutusefekti pidurdamisel • Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub – amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist.
Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid: · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise.
Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles- alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti Vedru liikumine klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena Ilma amortisaatoriteta vedrud vähendavad amortisaator ja vedru: