Ajatempel Toode nimetus K-Rautas Ehituse ABC-s 9/24/2017 17:52:38 Bituumenlaineplaat 9/24/2017 17:52:00 Keraamiline seinaplaat 12.5 8.5 9/24/2017 17:51:17 Klaasplokk, värvitu 4.1 9/24/2017 17:50:30 Bauroc 1.55 9/24/2017 17:48:59 Armatuur 9/24/2017 17:48:23 Eterniit, klassikaline 11.49 14.5 9/24/2017 17:47:25 Kipsplaat, niiskuskindel 13.9 9/24/2017 17:46:20 Graniitliiv 4.59 9/24/2017 17:45:08 OSB-3 plaat 8x1250x2500m
prahist ja tolmust ning niisutame veega küllastumiseni. Vedela tsementmördi ½ või 1/3 surume püstvuugi pumbaga 0,5-1m kõrguste lõikude kaupa. Seina kandevõimet ja väljanägemist kahjustavade pragude kohalt lammutame purunenud kivid, õhematel seintel kogu paksuses, paksemalte seintel aga pindmiste telliste kivide sügavuselt. Lammutud koha laome kinni tervete tellistega, endist seotist jälgides. Klaasplokk seinad Klaasplokkseina ei tohi siduda teiste ümbritsevate tarintitega vaid nende külgedele ja serva tuleb jätta 10mm laiune paisumisvuuk. Klaasplokk seina slumises osas liikumis ruumi ei jäeta vaid alus võõbataks üle bituumen mastiksiga. Kui üks plokirida on paigaltatud toetatakse otsmised plokid puitkiiludega ääristuse vastu. Tihend peab olema tihe sest plokksein toetub selle kaudu ääristusele. Igasse teise vuuki asetatkse terasvarras läbimõõduga 6mm(armatuurid peavad olema
· Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. · Pöördhõive saavutatakse pumpamise abil. LASERITE TÜÜBID Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid · välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser- kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga, kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis
Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). Tahkislaserid Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid (näiteks Cr3+, Nd3+) või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga (0,1- 1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega)
nad on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. 5 Vedeliklaser Eeskätt on neist kasutusel värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus. See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel. Tahkislaser Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga, kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega. Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis. Tahkislaserite eriliik on pooljuhtlaserid, milles luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib
kurguhaiguste ravil. Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid (näiteks Cr3+, Nd3+) või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga (0,1- 1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega)
(PVC)kaetud suure kulumiskind.&pesta.tap.*klaasriidel vinü.tap.(PVC),mida saab kasut.märga.ruumi.nagu vannituba.Tekstiil.tap.kuiva.ruumi.ette.näh.tap.,mis koosn.paberalu.lamineeri.riidest.Heli summuta.tap.on faktuuri.karvasta.kihiga.Kasut.veel siseruumi.kujun.viimistlus.kang.60.Klaas- &tooted:Valmista:*klaasimas.valmis.,sulata.*kla.kuju and.*tooriku lihvi.&poleeri.*katmine kilega v.kelmega,paketi koosta.Tänap.lisan.*lehtkla.valtsi,armeeritud kla.valmis.valtsi.*pressi.&stantsi.> klaasplokk&läätsed*ekstrusi.puhum.&tõmba.>klaaskiu valmis.Liigid:Jää->valmis.pakse.aknakla. Kla.üks külg muudet.liivaprit.abil kared.&kaeta.vedela liimiki`ga.Jää-laseb läbi hajut.valg.&kasut. teda uste&vahesein.klaasi.Float->lamekla.valmis.sula mass tõmmat.vannist otse veega jahutat.`ke valtsi.`le. Saab valmis.reljeefse pin.`ga klaasi.Karast.->Term.karas.valmis.lõig.lehti kuumut.&jahut.kiire.suruõ`ga.Antud klaasi lõig.ei saa,samuti kriimustatav.*kem.karas.>aset.kindla koosti.vedel,kus toi
· Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (1000o C) -lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed. · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. Lehtklaas On sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtsidevahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehepaksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele
eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus 8 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 182 9 THE X-RAY LASER:FROM UNDERGROUND TO TABLETOP, https://www.llnl.gov/str/Dunn.html (22.03.2009) 10 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 74-78 10 raadiolainetest valguslaineteni.11 4.6 Tahkislaser Tahkislaseri kiirgurkehaks on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiiooniid või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga (0,1-1%), kuid võimsad väikelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähi infrapunapiirkonnas. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega ( võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendadakse neid hiidvälkereziimis.12 4.7 Pooljuhtlaserid Pooljuhtlaserid on tahkislaserite eriliik
Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid (näiteks Cr3+, Nd3+) või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga (0,1-1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel
· Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 51. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega.
Tekstiiltapeedid- kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusel lamineeritud riidest. 61.Klaasi lähtematerjalid- liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd Tootmine- Klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500 kraadi; klaasile kuju andmine; tooriku lihvimine ja poleerimine; klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine; lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel; pressimine ja stantsimine- klaasplokk ja läätsed; ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine- klaasikiu valmistamisel Klaaspaketid- valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20-40dB. Valguse läbivus 69-81% olenevalt klaaside arvust. Selektiivklaasid e. valikuliselt valgust peegeldavad klaasid - Peegeldab pika lainepikkusega
*Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) *Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed *Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 49. Lehtklaasi tooted- lehtklaas, floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega.
- klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. · Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20- 40dB. Valguse läbivus 69- 81% olenevalt klaaside arvust.