millega saavutatakse esmaklassiline akna soojapidavuse koefitsent kuni 0,9 W/m2k, ilma suurema hinnatõusuta. Kömmerling 76e kitsam lengi ja raami suhe jätab rohkem ruumi klaaspaketile, parandades akna valguse läbilaskevõimet ja fassaadi väljanägemist. 7 Kömmerling 88+ on tõeline “premium” toode. 88mm montaažisügavus, lisatihend profiili keskel, tihend klaaspakettide vahel – resultaadiks kvaliteetsed ja töökindlad aknad . Eriti soovitatakse kasutada kohtades, kus tuule- ja veepidavuse näitajad peaksid olema tavapärasest kõrgemad (kõrged korrused, mere ääres, lagendikul). 1.2 Kujunduse järgi Levinuim valik on Saksa tüüpi aken, eeskätt mugava hooldamise ja kasutamise tõttu. Väiksemal määral on Eestis kasutamist leidnud ka Taani ja Soome tüüpi aknad. 1.2.1 Saksa tüüpi aken
............................................................................22 SISSEJUHATUS Referaadi peatükis 1 ja 2 uurin, mida kujutab endast klaas kui ehitusmaterjal, millest ta koosneb, millised on erinevad klaasi tüübid ja omadused. Selgitan välja, kas ja kuidas erineb kasutatav klaas, millised on sel juhul erinevad klaasid ja toon välja ka erinevate klaasitüüpide võrdluse ja kasutuskohad. Peatükis 3 uurin klaasi kasutamist erinevates lahendustes. Peatükis 4 ülevaatlikult klaaspakettide olemust kuna kõige rohkem kasutataksegi klaasi ehitusvaldkonnas just klaaspakettides akendes ja välisfassaadides. Viimases peatükis 5 toon esile fotonäited klaasi kasutamise kohta. Uurimise läbi soovin targemaks saada, millest koosneb klaas, millised on erinevad klaasi tüübid ja klaasi peamised kasutusvaldkonnad ehituses. 1. KLAAS Klaas üldmõistena tähistab kõiki atomaarsel tasandil struktuurselt korrastamata (amorfseid) tahkiseid,
Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. Muud töötlused Tasapindset klaasi on võimalik töödelda ja viimistleda mitmel viisil, näiteks servade lihvimine, avade puurimine, sisse- ja väljalõiked. Klaasi teravad servad kõrvaldatakse mattpinnaga faaslihvimise (kasutatakse näiteks struktuurklaasimis-süsteemis valmistatud klaaspakettide puhul), poleerpinnaga faaslihvimise (kasutatakse näiteks ilma raamita klaasimissüsteemide, klaasuste, dushikabiini elementide jne puhul), poleerpinnaga ümarlihvimise (kasutatakse näiteks riiuli- ja lauaklaaside puhul) või fasettlihvimise (kasutatakse näiteks peeglite ja kapiklaaside puhul) teel. Lisaks saab klaasi erineval moel viimistleda. Seda saab puurida ning teha sellesse vastavalt kliendi soovile ja tehnilistele spetsifikatsioonidele sisse- ja väljalõikeid.
2011 aasta jaanuari seisuga elab Tartus 150 535 inimest. Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust. Linnad: Elva, Kallaste, Tartu. Vallad: Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald , Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald. 1.2 Majandus Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. 1.3 Loodus 4
[8] Pilt 8. Päikesekaitseklaasid [8] 2.7 Struktuurklaasimine Struktuurklaasimine on täisklaasfassaadid (Pilt 9), kus kasutatakse klaaspakette ja üksikklaase, mis kinnitatakse fassaadile ilma katteliistudeta (Joonis 3). Klaasid liimitakse silikoniga kandvale konstruktsioonile, kuid toestatakse siiski mehaaniliselt. Sellisel klaasimisel on suured nõudmised vuukimismaterjalide omadustele, näiteks klaaspakettide serva vuugid peavad vastu pidama UV- kiirgusele. Kõik vuukimismaterjalid peavad olema keemiliselt kokkusobivad. On tähtis, et kõik klaasid paigaldatakse täpselt konstruktsioonide-; liimi- ja vuukimismaterjalide tarnijate etteantud juhiseid järgides. Struktuurklaasimisel peavad olema kõik välimised klaasid soovitavalt turvaklaasid. [9] Pilt 9. Täisklaasfassaad [9] Joonis 3. Struktuur klaasi kinnitus [9] 2.8 Tuletõkke klaasid
klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018 W/(m∙K)), krüptoon (0,009 W/(m∙K)) või ksenoon (0,006 W/(m∙K)) on väiksem soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K)). Seetõttu saab nende kasutamisega õhu asemel vähendada klaaspaketi soojusläbivust. Tavapärane on argooni kasutamine klaaspaktis ja efektiivsemate klaaspakettide saavutamiseks krüptooni kasutamine. Aja jooksul gaas difundeerub klaaside vahelt välja ja asendub õhuga. Üldjuhul võib arvestada gaasi vähenemist 1% aastas. Näiteks kolme klaasiga klaaspaketis, milles on sisemine ja välimine klaas selektiivklaas ning klaaside vahel on 15 – 18mm argoontäidet, on klaaspaketi soojusläbivuseks Ug = 0,6 W/(m2K). Kui aga klaaspakettidevaheline mõõt väheneb 10 + 10 mm-le, siis suureneb klaaspaketi soojusläbivus 33% Ug = 0,8 W/(m2K).
Aknapiida välismõõt peab olema aknaava mõõdust 2 ... 3 cm väiksem, mis on vajalik piidataguse tihendamiseks. Aknapiidad antiseptitakse ja kaetakse perimeetri ulatuses tõrvapapiga enne kiviseintesse paigaldamist, sest talveperioodil tekkiv kondensniiskus kivi pinnal võib puitu kahjustada. Mitteavatavates klaaspakettakendes võib paketi paigaldada aknapiida külge, kuid ei tohi unustada, et igas ruumis peab olema vähemalt üks avatav aken. Klaaspakettide soojapidavust suurendab 20 % ulatuses nende vahe täitmine inertsete gaaside argooni, freooni ja krüptooniga. Ekspluatatsioonikõlblike tavaliste kahekordsete akende asendamine pakettakendega ei õigusta end majanduslikult (tasuvusaeg 50 ... 100 aastat), õigem on suurendada olemasolevate akende tuulepidavust (uued tihendid, piida ja seina vahe tihendamine mastiksitega). Pakettakendega hoones tuleb jälgida, et värske õhu sissepääs ruumidesse oleks tagatud (reguleeritavad
annaabi.ee 
