päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ruumi ventileerida akent avamata. Klappide abil saab vältida ka akende «higistamist» ehk kondensvett, mis tekib niiske õhu jahtumisel klaasi pinnal. Aknad «higistavad» seda enam, mida niiskem on ruumi õhk ning mida külmem klaasi sisepind. Materjal Katuseakendesse paigaldatakse klaaspakette, mille soojapidavustegurid on vahemikus 1,1-- 2,8 W/m²K -- mida väiksem on teguri väärtus, seda soojapidavam on klaaspakett ja seda vähem aknad «higistavad».Suure õhuniiskusega köökide ja vannitubade katuseaken peab taluma suurt seespidist niiskust. Sinna sobib plastprofiilist raamiga aken, mis on seest jäigastatud metallarmatuuriga ja ei vaja hooldust.Tasuks jälgida terve maja või korteri akende
Puitaken on samuti vastupidav erinevatele ilmastikujõududele ning säilitab hubase õhkkonda teie kodus. • Turvalise ja töökindla sulusesüsteemiga sissepoole pöörd- ja pöördkaldavanev energiasäästlik aken. • Puitaknad on energiasäästlikult töödeldavad. • Akna välis pinnale on lihsalt võimalik paigaldada putukavõrku. • Ühe käepideme liigutusega sulgub aken kolmest küljest ja ühe käepidemega võimalik avada akent kahes suunas. • Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni.
töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [3] Klaaspakett Pakettides kasutatav klaas sõltub paljuski sellest millist funktsiooni ta täitma peab - päikesekaitse, helisummutus, turvaklaasid ja palju muud. Klaasimeister valmistab nii 2 kui 3 kordseid klaaspakette tavalistest eri mõõduga kirgastestest ja selektiiv klaasidest, kui ka erilahendusi, kus paketis on näiteks lamineeritud-, karastatud- ja päikesekaitse klaasid. Klaaspaketi valmistamine toimub spetsiaalsel arvuti poolt juhitavatel tootmisliinilidel( Pilt 4 ja Pilt 5). [3] Pilt 4. Klaaspakett tootmis masin [3] Pilt 5. Klaaspakett tootmis masin [3] 1.9 Lamineerimine Sõltuvalt klaasi vajalikest omadustest, pannakse vähemalt 2 lehte klaasi omavahel kokku,
Röntgen klaasi paksus on 3,5- 6mm, lehe maksimaalsed mõõtmed 1x2m ning klaasi kaitseomadus jääb olenevalt klaasi paksusest ja röntgentoru pingest vahemikku 0,9-4,6 tina ekvivalenti. Röntgen klaasi võib lamineerida ja kasutada klaaspaketis ning see toimetatakse mõõtu lõigatuna ja lihvitud äärtega. [4] 14 4. KLAASPAKETID Klaaspakette kasutatakse tavaliselt sise- ja väliskeskkonna eraldamiseks akendes, ustes ja fassaadides ning nende valikust sõltub reeglina temperatuuri- ja heliisolatsiooni tõhusus. Klaaspakett koosneb kahest või enamast klaasist, mis on omavahel hermeetiliselt ühendatud ja mille vahel on õhk või gaas ning äärtes kinnitatud liist. Klaasid kinnituvad butüülmassi ja liimmastiksi abil tugevalt liistu külge.
karastusprotsessis, mis muudab klaasi ühtlasi ka turvaklaasiks ja teeb ta termilisi pingeid taluvaks. Siidtrükitud klaasid sobivad samahästi sisekasutusse, kui ka välisfassaadidele. Siidtrükitud klaaside tüüpilisteks kasutuskohtadeks on klaasist vaheseinad ja uksed, välisfassaadid ja katused. [2] 20. Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. [2] KASUTATUD KIRJANDUS: [1] www.montonissa.ee, Montonissa OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.montonissa.ee/tooted/kirgas-float-klaas/200/211. [Kasutatud 5 .april, 2014]. [2] www.klaasmerk.ee, AS Klaasmerk, [Võrgumaterjal]. Available: http://www
pinnale karastusprotsessis, mis muudab klaasi ühtlasi ka turvaklaasiks ja teeb ta termilisi pingeid taluvaks. Siidtrükitud klaasid sobivad samahästi sisekasutusse, kui ka välisfassaadidele. Siidtrükitud klaaside tüüpilisteks kasutuskohtadeks on klaasist vaheseinad ja uksed, välisfassaadid ja katused Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. 11 Kasutatud kirjandus: www.marepleks.ee www.klaasmerk.ee www.baltiklaas.ee www.klaasimeister.ee
välisfassaadid ja –katused. [5] Kuna siiditrükitud klaas on ühtlasi ka karastatud klaas, tuleb teha kõik töötlused (servalihv, avad, väljalõiked) klaasile enne karastamist.Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt enam ei lõigata ega töödelda. [11] 3.13.Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Eestis on tuntuimad painutatud klaasist hooned on Tallinna Sadama B-terminal, kus on kasutatud klaaspakettidest 6mm painutatud klaase, lisaks veel näiteks Eesti panga hoone, kus on kasutatud samuti paniutatud klaase. [12]
Mida suurem valguse vahe sise- ja välispinna vahel, seda suurem peegeldus efekt on klaasidel. Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse.[8] 4.10 Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina.
Seega ühtlane peegeldus on ainult päevavalguses. Õhtuti valgustus suhted muutuvad ja peegeldus väheneb, ehk alati kui siseruumide valgustus on välisvalgusest tugevam, võime väljast näha sisse. 22 Painutatud klaas Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis
annaabi.ee 
