asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi Peegelklaas valmistatakse valuklaasi mõlema poole lihvimise ja poleerimisega *Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas jahutuskambrisse. Float meetodil saadakse mõlemalt poolelt väga sile klaas, mis on kvaliteedilt parem kui lihvitud klaas *Selektiivklaas e. energiasäästuklaas Klaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalloksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelist päikesevalgust ja soojust, kuid peegeldab pikalainelist soojuskiirgust
Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine. Värvus oleneb lisanditest *lisatud sulamassile, *õhuke kiht piserdatakse peale, *keraamilise pigmendiga pinna katmine, maalimine. Optilised om olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemisviisist. Püsivus norm ting on püsiv, kahjust tek leelis, fluor jafosforhape.
fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind
valtsidevahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehepaksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jms. Valuklaas Valmistatakse vannist sulamassi tõmbamisel valtside peale toorklaas, armeeritud klaas jms. Puhutud klaas Sula klaasimass puhutakse ümmargusteks balloonideks, mis lõigatakse lahti, tasandatakse ja lõigatakse. 10 Klaasi omadused. Värvus.
valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). JOONIS 15.2.1. Floatklaasi valmistamine vt. http://www.saintgobain.com Vt joonist 15.2.1. Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jms. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500Cni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga
26. LEHTKLAAS on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. 27. FLOATKLAAS Lameklaasi valmistamine: sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta jahtub. Siis läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse, lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamine). 28. KARASTATUD KLAAS: a) Termiline karastamine: Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti sururõhuga. Pindmises kihis tekivad surve- ja seesmises kihis tõmbepinged. Püsivam temperatuurile, purunedes puruneb peenteks kildudeks, kriimustatav, lõigata ei saa. b) Keemiline karastamine: Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi
mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Aknaklaasi valguse läbilaskvus peab olema vähemalt 84-87%. Floatklaas- lameklaasi valmistamine- sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatud valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi puhul). Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jne.. karastatud klaas- termiline karastamine- valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650 kraadini ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmise tõmbepinged. On püsivam temp muutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus
jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). Karastatud klaas *Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650oC-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures
Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted Aknaklaasi tehakse paksusega 2; 2,5; 3; 4; 5 ja 6 mm. Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti
Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. 62. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine), jääklaas- · Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). · Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam