2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia Retinopaatia raskeim vorm on proliferatiivne retinopaatia, mis on nägemist ohustav seisund. Seda esineb I tüüpi diabeetidel rohkem kui II tüüpi diabeetidel. Proliferatiivnse retinopaatia korral kannatab võrkkest hapnikupuuduse all, sest tema vereringe on häirunud, veresooned sulgunud. Reetina verevarustuse ja toitumise taastamiseks hakkavad silmapõhja kasvama uued, kuid ebatäiuslikud veresooned, mis on haprad ja võivad kasvada ka klaaskehasse ning põhjustada seal verevalumeid. Uued veresooned soodustavad võrkkestale ja klaaskehasse armitaolise sidekoe tekkimist, mis võib viia reetina irdumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni. Väikese verevalumi puhul tekivad silma ette hõljuvad hägusused või jooned, massiivne hemorraagia segab nägemist tõsiselt. Kui verejooks on rohke, siis halveneb nägemine sedavõrd, et suhkruhaige võib näha vaid valgust. Verejooks klaaskehasse
Osadel inimestel pole katarakti vaja kunagi lõigata, kuid operatsioon on vajalik, kui see segab igapäeva toiminguid. Opereerida tuleb ka ilma kaebusteta katarakti, kui see segab mõne teise silmahaiguse diagnoosimist või ravi. Kui operatsiooni vajavad mõlemad silmad, siis tehakse operatsioonid eri aegadel operatsioonide vahe peaks olema 1-2 kuud. Operatsioonimeetodid · Läätse reklinatsioon läätse eesmise pinna peale surutakse nii, et see muudab asendit ja liigub klaaskehasse, läätse eesmisest pinnast saab ülemine osa ja tagumisest pinnast alumine osa. Selle operatsiooni käigus silmaläätse ei eemaldata. · Ekstrakapsulaarne ekstraktsioon selle operatsiooni käigus tehakse kornea serva väike lõige, ning eemaldatakse selle kaudu kõigepealt läätse ähmastunud sisu ja siis eemaldataakse älejäänud osa läätsest. · Intrakapsulaarne ekstraktsioon Lõge tehakse suurem, selle kaudu viiakse läätse sisse sond
sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. Võrkesta assotsiatiivsete neuronite kihi aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage. Silmalääts on kaksikkumer läbipaistvatest kiududest moodustis pupilli taga. Ripskeha asub rõngakujuliselt
Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma
Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete
annaabi.ee 
