Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion viitas tema isikule. Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik. Vaesemad inimesed arvasid, et südames on ta hea ning hooliv, kuid see
kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. Seal valitseb kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Salong on sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi Proua Vaquer sündis de Conflans. Ta oli lesk ning omas pansionit. Tal olid väikesed lihavad käed, vanaldane rasvane nägu, nokataoline nina, klaasine silm ning süütu ilme. Ta arnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Vaquer oli kohati isekas ning ebaviisakas. Südamepõhjas oli ta aga hea naine. Pansioni sai ta oma lahkunud mehelt. Pansionis elas isa Goriot, kellega proua abielluda soovis, kuna inimesed austasid Goriot'i ning peale selle nägi ta rikas välja. Hiljem Vaquer'i sümpaatia tema vastu kadus. 2.Kirjuta lähemalt Rastignaci eneseteostusest (päritolu, püüdlused, võimalused).
"Siin valitseb viletsus ilma poeesiata, kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus." b) jutusta pansioni asukatest (s.o täielik läbilõige tolleaegsest ühiskonnast). Proua Vauquer: sündinud de Conflans. Pansioniomanik, lesk. Vanaldane rasvane nägu, mille keskeltkerkib papagoi nokataoline nina; väikesed lihavad käed. Ta on kooskõlas selle saaliga, kus igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud. Eugene de Rastignac: õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube, kulunud vesti, hooletult seotud musta koltunud kaelasidet. Proua Couture: PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa.
keelekasutajaile ühtmoodi tajutav. PÕHITÜÜP SOOLANE · Soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e soolaseisse. · 3-silbilised I-vältelised ne- ja s-sõnad ( hiline, hubane, omane, porine, sulane, tihane, tänane, varane, vigane, emis, jalus, kogus, lahus, lojus, osis, panus, venis) · 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad (karvane, klaasine, mullane, otsene, plekine, takune, tuisune, vastane, viiene, joonis, jäänus, kaelus, keeris, küpsis, liiges, rakis, tõmmis, vammus, ümbris) · 2-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (kuune, luine, meene, paene, puine, söene, taine, eos, kaos, käis, püüs, teos, vesi, veos) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilsed I-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud lisus-liitelised (alkoholine, hallitusene, oopiumine, palderjanine)
«Halastage! Nad tulevad. Ma pole teile midagi teinud. Kas te tõesti tahate, et ma teie silmade ees nii hirmsal viisil surema pean? Teie südames on kindlasti halastust. See on liiga kole. Laske mind lahti. Laske mind minna. Halastage! Ma ei taha surra!» «Anna mulle tagasi mu laps!» vastas sulgunu. «Heitke armu! Halastage!» «Anna laps tagasi!» «Laske mind, taeva nimel, lahti!» «Anna laps tagasi!» Tütarlaps langes uuesti jõuetuna ja murtuna maha, silmis klaasine pilk nagu hauaslamajal. «Oh mu jumal,» kogeles ta, «teie otsite oma last, mina oma vanemaid.» «Anna mulle väike Agnes tagasi!» jätkas Gudule. «Sa ei tea siis, kus ta on? Siis sure! Seletan sulle kõik ära. Ma olin lõbunaine, mul oli laps, mult võeti ta ära. Võtjad olid mustlasnaised. Nüüd sa näed, miks sa pead surema. Kui su mustlasest ema tuleb sind tagasi nõudma, ütlen talle: Ema, vaata seda võllast! Või annad sa mulle lapse tagasi! Kas sina ehk tead, kus on mu lapsuke
annaabi.ee 
