Mõni väidab, et Marco Polo olevat näinud prille 1275. aastal Hiinas. Varajastel prillidel olid kumerad läätsed, seega oli neist kasu kaugelenägelikkuse vastu. Lühinägelikkust korrigeerivad nõgusad läätsed ilmusid välja vähemalt poolteist sajandit hiljem, nende leiutajaks nimetatakse Saksa filosoofi ja teadlast kardinal Nikolaus von Kuesi. Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja
Kergemaks puhastamiseks pindu vahatatakse. Kasutatakse klaaspakettides ja mööbli ustes matistatud pool seespool. 3. Kilega matistatud klaasid – matt kile kleebitud klaasile. Kasutatakse näiteks lükandustes. 7 Foto 1. Mustriliselt matistatud klaas [7] 1.6.Sardklaas Klaase, mille sees on metallvõrk nimetatakse sard- e armeeritud klaasideks. Sardklaasi omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest. Armeeritud klaase loetakse ohututeks klaasideks, kuna tänu metall-võrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale. [8] 1.7.Selektiivklaas Selektiivklaas sarnaneb väliselt tavalise kirka klaasiga, mille üks pool on kaetud spetsiaalse läbipaistva madala emissiviteetkattega (Low-E). Kate on läbipaistev, väikese, peaaegu märkamatu värvitooniga
Matt klaas matt klaasi pind hajutab valgust sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks Võivad väga kergesti määrduda ja neid on suhteliselt raske puhastada Mattklaas Klaasitüübid Armeeritud klaas ehk sardklaas klaasi ees on metallvõrk omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara valmistamises keskmiselt ainult ca 1025% Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste Oluliselt vähem energiat, kui teiste,
käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. [2] 18. Taustvärvitud klaasid
valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise pinnana kasutada. Taustvärvitud klaasid
klaasi purunedes. Kuumakindlast klaasist saab valmistada märksa paksemaid ja seega vastupidavamaid nõusid: suurema soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub temperatuur paksus klaasis kiiresti ja järskude temperatuurimuutuste puhul klaas ei purunue.[8] 4.5 Turvaklaasid Kindlasti olete märganud korterelamute välisustes või kusagil mujal klaase, mille sees on metallvõrk. Seesuguseid klaase nimetatakse sard- e armeeritud klaasideks. Sardklaasi omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest. Armeeritud klaase loetakse ohututeks klaasideks, 11 kuna tänu metall-võrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale. Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid
6 Ohutus ja turvalisus 1.1.6.1 Ohutud klaasid Kes meist ei ole saanud vigastada purunenud klaasi kildudega. Tänu sellele ebameeldivale kogemusele tunnetame me reaalselt klaasi ohtlikkust. Eriti ohtlikud on klaaspinnad kohtades, kus on võimalik inimese, eriti laste vahetu kokkupuude klaasiga klaasuksed, klaasvaheseinad, põrandani ulatuvad aknad, klaasmööbel, klaaspiirded, jne. Vältimaks inimeste vigastusi purunenud klaasi kildudega on võetud kasutusele nn. ohutud klaasid. Ohututeks klaasideks loetakse: -Termiliselt karastatud klaasid Klaasi purunemisel tekivad suhteliselt väikesed killud, millised ei kujuta märkimisväärset ohtu inimesele. -Lamineeritud klaasid Purunemisel säilitab lamineeritud klaas üldjuhul oma esialgse kuju (klaas ei kuku raamist välja) ja ei teki ka kilde. Siia kuuluvad nii PVB- (Stratobel, Stratophone) kui ka vaiklamineeritud klaasid. [3] 2.2 Päikesekaitse
juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi. Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid. 12 Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal kus võõras silm ei pea kõike nägema. Kuid musterklaasid on ka atraktiivsed disainielemendina. Kasutusvõimalused: uksed, aknad, vaheseinad.. [8] 3.10.Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivaprits- matistautd klaasid. Viimaste puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga valmistatud klaase soovitame kasutada eelkõige klaaspaketi koosseisus sisemise pinnana. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaas ei ole mitte läbipaistmatu, vaid pigem
Umbes 120C kuumuses silikaat kiht paisub valge vahu sarnaseks, mis takistab efektiivselt tule levikut. Mida mitmekihilisem on tuletõkke klaasi koostis, seda aeglasemalt tungib tuli klaasist läbi ja seda aeglasemalt kuumus teiselpool klaasi tõuseb. [10] Pilkington Pyrodur ja Pyrostop klaaside tulekaitse kihid on mingil määral UV-kartlikud, seega välisfassaadides kaetakse nad UV-kaitse laminaadiga. Sellest tulenevalt jaotatakse nad ka sise- ja väliskasutatavateks tuletõkke klaasideks. [10] Pilt 10. Tuletõkkeklaas [10] Joonis 4. Tuletõkkeklaasi konstruktsionn [10] 2.9 Turvaklaasid Turvaklaasidega võib luua valgusrohkeid, läbinähtavaid ja turvalisi interjööre. Turvaklaasid on karastatud ja lamineeritud klaasid. Neid kahte klaasitüüpi ühildades saavutatakse klaasid mis on kuulikindlad (Joonis 5), murdvarguste kindlad ja mida saab kasutada kohtades kus on suur raskuskoormus, nagu trepid, klaaspõrandad
materjali omadus koormamisel taluda olulist deformeerimist enne purunemist, sitkuse vastupidine omadus on haprus, väsimus - omadus puruneda perioodiliselt muutuva jõu toimel. Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Orgaanilisteks klaasideks võib pidada kõiki läbipaistvaid plastmasse, mida saab kasutada samaks otstarbeks kui anorgaanilist klaasi. Kõige enam mõistetakse selle termini all pleksiklaasi ehk polümetüülmetakrülaati. Need on palju vastupidavamad löögile, seepärast kasutatakse kaitseekraanide ja prillide tootmiseks. Kuid need on vähese kõvadusega(kriimustuvad, kaotavad läbipaistvuse), vähe kuumakindlad, tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes
annaabi.ee 
