Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid) Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval Seire tasandid: • riiklik keskkonnaseire • kohaliku omavalitsuse kkseire • ettevõtja kkseire Seire alaprogrammid: • meteroloogia • õhu • põhjavee • siseveekogude • rannikumere • eluslooduse ja maastiku • metsa • kompleks • kiirgus • mulla • seismo ( maavärinad nt) • tugiprogramm Seire ülesanded: • hetkeolukorra määramine ja uurimine • taastuvate loodusvarade hulga ja seisudi hindamine • KK mõjutavate tegurite hindamine • tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest
isikud peavad taluma kkalaseid piiranguid, ilma et neil tekiks kahju hüvitamise nõudeõigust). Igaüks on kohust säästma elu ja looduskk ning hüvitama kahju, mis ta on kkle tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus (suunatud isikutele!). Üldseadused kehteala hõlmab kogu kkkaitse sfääri (säästva arengu, planeerimis, KMH, kk järelevalve, kkseire, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastetasu, GMOde kk viimise seadused). Valdkondlikud seadused jäätme, pakendi, LK, vee, välisõhu kaitse, kiirgus, kemikaali, jahi, kalapüügi, maapõue, metsaseadused. IV Kkõiguse meetod : kkriskide kontrollimise õiguslikud vahd Kkalase regulats esemeiks vo tooted, saasteained, tööstuslikud tehnold või maakasutuse liigid.
- kk seisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine - loodusvarade seisundi ja hulga määramine - bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüs - saasteainete kauglevi jälgmine ja rahvusvaheliste lepingute alusel uuringute tegemine EÜ-s oluline - adekvaatsete tulemuste huvides vaja metoodikad ühtlustada - annab ülevaate kkkvaliteeedi direktiivide elluviimisest Eestis reguleerib keskkonnaseire seadus. Jaguneb - riiklik - keskkonnaministeerium - KOV valla või linna kkseire programm - ettevõtja omal soovisl või lähtudes seadusest, kuulub ettevaatusmeetmete hulka. Andmeid hoitakse kkregistris, andmete avalikustamise sätestab kkregistri seadus. Keskkonnajärelvalve Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab - isikute kk mõjutav tegevus - loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud - kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid - kohustuslike kk abinõude rakendamine
seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Menetleb kkalaseid väärtegusid ning kkkuritegusid. Keskkonnaamet- on valitsusasutus, mis tegutseb KKMi valitsemisalas. KKA ülesanne on viia ellu riigi kkkasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike kkalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaagentuur- KAUR on KKMI hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku kkseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine kkseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste andmekogude pidamine ja Eesti kkseisundi kohta aruandluse esitamine. Keskkonnajärelvalve teostajad: Keskkonnaispektsioon, KOVid, Maa-amet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Veterinaar- ja Toiduamet.
millega on võimalik vältida või minimeerida kkseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; võimaldada kkmõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses; Kkmõju hindamises osalejad: Arendaja, Otsustaja, Ekspert (eksperdid), Huvipooled, Avalikkus. KMH : protsess, mille käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kk-mõju ning selle tegevusega seotud riskide ulatust. Olulisemad sündmused. Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisüsteemid Tallinnas; 1886 Regulaarse kkseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel; 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn; 1970 Eesti NSV maakoodeks; 1972 Eesti NSV veekoodeks; 1976 Eesti NSV maavarade koodeks; 1978 Eesti NSV metsa koodeks; 1988 Eesti NSV kkkaitse program; 1991 Osalemine Euroopa riikide kkministrite nõupidamisel, Dobris; 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros; 1995 Säästva arenguseadus; 1997 Eesti
annaabi.ee 
