Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kivivundament" - 5 õppematerjali

Eestlane laulab ja pajatab
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

(Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tänapäevane on kaasaegsem, võrreldes vanematega suust suhu kuuldutega. 1. Martna kihelkonnas Ahni küla põldude peal on üsna madalik lame mägi, mis on mühuga üles nagu küpsetatud leib. Mäe ümbrusring on arvata 160 sülda, millel kivivundament (müür) kahelt ja kolmelt kivilt veel näha, mis kõrte laotud on. Kivid on mõned heinasaadude suurused. Keset kivi ringmüüri on põllumaa, mida põlluks peetakse. Rahvas nimetavat seda Linnamäe põlluks. Sealse rahva suu räägib nii: Vanal muistsel ajal kannud Kalevi naine selle mäe oma põllega kokku. Kurat näinud seda tööd ja tal tulnud himu selle mäe peale oma linn ehitada

Kirjandus → Kirjandus
37 allalaadimist
Eesti traditsiooniline rahvakultuur
10
docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Kohati oli moonamaja juures ka kelder, ait, saun või isegi rehi. Lõuna-Eestis ehitati moonamajade eeskujul sulasemaju. Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid ­ pooleldi või täiesti maa sisse

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
19 allalaadimist
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Kaks suuremat kultuuriareaali: Halafi kultuur ja Samarra kultuur. Halafi kultuur (u 5500­4500 eKr) Põhja-Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise ülemjooksul, ulatus Põhja-Süüriani ja Niniveni. Nimimuistiseks tell-asula Khaburi jõe ääres (Khabur on Eufrati lisajõgi Kirde-Süürias). Kultuur jagatakse kolmeks: varane, keskmine ja hiline periood. Ühtegi Halafi kultuuri asulat ei ole ulatuslikult kaevatud. Hooned kuivatatud savitellistest, mõnikord neil kivivundament. Kuiv põllundus, st irrigatsiooni ei tarvitatud. Kasvatati nisu, otra, lina. Peeti veiseid, kitsi, lambaid. Leiud meenutavad Çatal Hüyüki kultuuritraditsiooni. Majaseinu kaunistati härjasarvedega. Maalitud keraamika: 58 geomeetrilised kujutised, ka loomad, inimesed. Värvideks must, punane, valge tuhmkollasel taustal. Siit pärinevad vanimad keraamikapõletusahjud. Ilmselt algas savikäsitöö spetsialiseerumine.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast sissepoole või olid seinaga samas tasapinnas (vt. Joonis 2.4 ülal paremal). 16

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

soojustusmaterjalidega suure soojusjuhtivusega, siis lisasoojustamata palkseinas probleemseid konstruktiivseid külmasildu esineb vähe. Arvutustulemuste põhjal on kõige ohtlikum koht välisseina ja sokli liitekoht. See ka ainuke sõlm, kus temperatuuriindeks jäi alla hallituse vältimiseks vajaliku piirsuuruse fRsi  0,8. Külmasilla teeb seal kriitiliseks 299 soojustamata kivivundament. Sokli lisasoojustamine vähendab oluliselt soojuskadu ja alandab külmasilla riski. Samas ilmnes, et akende ebaõigel paigaldamisel seina võib tekitada külmasildu kohtades, kus neid enne ei olnud või nende mõju oli väike: ilmnes külmasildade tekkimise oht akende vahetamisel kitsama lengiga akende vastu. Võrreldes tulemusi telliskorterelamute ja suurpaneelelamutega, siis puitkorterelamutes külmasillad oluliseks probleemiks ei ole. See on ka üheks põhjuseks, miks

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun