19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32
sügavusele, kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse 100 mm. 3 Välispinnalt soojustatud vundamendi sokliosa viimistlemiseks on mitmeid võimalusi: soojustusplaatide krohvimine: aluskrohv + armatuurvõrk + viimistluskrohv, sh maapinnast allapoole sügavuseni 20...30 cm (soovitame kasutada õhekrohvisüsteemide paigaldusega tegeleva ettevõtte kaasabi); sokli katmine kivivoodriga (eeldab reeglina taldmikku kivilaotise rajamiseks) Põrandad Tihendatud ja niiskuse eest isoleeritud pinnasele rajatava põranda soojustus tehakse reeglina koos vundamendi vertikaalosade soojustusega. Seda eelkõige juhul, kui vundamendi soojustamine välispinnalt ei ole teostatav. Samuti takistab soojustus põrandate äärealade jahtumist ning tagab põranda pinnal ühtlasema temperatuuri. Korrektselt soojustatud vundament ja põrand on ka
Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm
Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne
Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide
tihedusele. 90 45 ... Puitkiudplaadist tuuletõkkega hooned kaetakse sageli kalli kivivoodriga nii, et tuuletõkke vuugid jäävad tihendatuks vaid vuugivahuga ("macroflexiga"). Puitkiud-tuuletõke on aldis paisuma niiskuse toimel, pundudes välja ja tekitades "läbipuhkekohad" voodri taga.
annaabi.ee 
