Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Roostelaigud. 16. 17. tünnireegel: üks element ei asenda teist. Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade kuivendus seisundit, looduslike maade võsastumine. See võib jääda vahemikku 0-100. Boniteedi viimane number on 0,3,5,8. 20. maa perspektiivboniteet on maa hindepunktide summa pärast maaparandustööde( maakuivendus,kivi koristus, võsaraie, reljeefi parandamine) läbiviimist.
Siin võetakse aluseks lõimis, kujunenud välja lubipael, kusjuures Kagu-Eesti moreenkuplistike huumushorisondi tüsedus ja huumuse peeneseline mullakiht <30cm, seega on erodeeritud muldade agromullastiku sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima, paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt valdkond pindalaga ca 5%. Äärmiselt arvestades kivisust, lõimise põuakartlikud ja väheviljakad. liigestatud reljeefiga kupliline ala. mitmekihilisust, reljeefi jne ja viiakse AD Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on Toimub muldade ärakanne e. erosioon. parandused sisse kas vähendades või hästi tuuleõrnad Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi suurendades, saadakse perspektiivboniteet Alltüüp 2
Need proovid olid vajalikud liimmonoliitide valmistamiseks. Selleks, et täpsemalt uurida mullastiku seisundit, mõõdeti igast horisondist pH taset indikaatoriga, siis testiti keemise olemasolu, 10%-se HCl-ga, kogu sügavkaeve ulatuses. Huumuse% määrati ära silmaga, värvuse järgi hinnates. Mulla lõimis saadi teada sõrmeptrooviga. Lisaks uuriti torkides ja silmaga struktuursust, horisontide väljakujunemist, kivisust, tihedust ja raskust, poorsust, faunat ja taimestikku, sidusust, kleepuvust, plastilisust, üleminekut. 4 4.Uurimisalade iseloomustus Kõik kaeved teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas. Kõik kolm kaevet jäid üksteisest umbes 5km raadiusesse, aga tulemused tulid väga erinevad. 4.1 Rohumaakaeve. Esimene kaeve teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja
1960-ndate teisel poolel algas ka rajoonide mullastikukaartide koostamine. Aastail 1958-1964 koostatid ja paljundati haritavate maade happesuse (lubjatarbe-) ja väetistarbekaardid. Kõigile sovhoosidele ja tellimuse esitanud kolhoosidele koostati mikroväetiste vajaduste kaardid. Kolmandal perioodil (1970-1975) oli põhitööks põllumajandusettevõtete maafondi tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku kaardistamine. Selleks oli vaja kaardistamismetoodikat täiendada ja täpsustada. Paralleelselt sellele algas 1978. a põllumajandusettevõtete looduslike kõlvikute inventeerimine. Viiendal perioodil (1982-1985) kujunes metsamuldade kaardistamise kõrval teiseks tööks haritavate maade kvaliteedi inventeerimine. Sisuliselt kujutas see endast
..67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veerežiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull
..67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Vali harimiseks sobiv riist
annaabi.ee 
