Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. murenemine. (niisked), maismaa kohal Maavarav mõjutavad mandrilised (kuivemad). asustuse kujunemist.
tera liigne kulumine või konstruktsioonilised ja tehnilised vead. Tuleb valida õige traktor (igale mullale oma) traktorile oleks vaja ka lisajõudu igaksjuhuks (20...30 hj lisaks raskete situatsioonide jaoks). Veojõu suurus sõltub: - mulla vastupanust (sõltub mulla lõimisest) - töökiirusest - töösügavusest - töölaiusest - hõlma kujust - mulla seisundist (kuiv, niiske, märg) - mulla kivisusest - adrapeitli ja adratera teravusest Lõpukünd peab olema sirge ja kokkukünniga paralleelne. Lõpuvagu (vao põhi) ei tohi olla sügavam kui ülejäänud künd ega laiem ühe saha töölaiusest. Vagu peab olema puhas ja ilma astanguteta. Lõpuvao viilud peavad olema sarnased ülejäänud künniga (eksamil ei küsita) Umbrohutõrje jäätmaadel ja söötidel on seda efektiivsem, mida täiuslikum on künd. Künniga viiakse
sundi kontrollimises ja avastatud puuduste kõrvaldamises. Unustada ei tohi laagrite määrimist ja hüdroseadistest õlilekete kõrvaldamist, aga ka vajaliku õhurõhu tagamist rattarehvides ja kaitsekatete olemasolu kardaanajamitel. Peamised tehnoloogilised sea- distamised tehakse juba põllul. Nende hulka kuulub vaalurite ja vaalurkogurite töölaius ja sügavus. Kivikoristuse tehnoloogia sõltub põllu kivisusest (kivide hulgast) ja selle iseloomust (suured, keskmised või väikesed, pinna-, peit- või poolpeitkivid) ning kividega risusta- tud ala ulatusest (üksikult, laiguti, üle kogu pinna). Vastavalt sellele tuleb valida kivikoristi liik ja veoki tüüp. Suurte üksikult või laiguti paiknevate kivide koristamisel kasutatakse laadur-rookureid koos veokiga või vahelduvtoimelist punkerkogurit. Veokina tuleb vältida liht-sat lohist
külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Vali harimiseks sobiv riist Külvieelse mullaharimise riista valik oleneb mulla lõimisest, umbrohtumisest, eelviljast, kivisusest jt tingimustest. Katsed on näidanud, et umbrohupuhastel ja vähese kivisusega muldadel on riistade valik avar. Eelistada tuleks põimagregaate, sest nendega saab põllu külvivalmis ühe-kahe harimiskorraga. Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega. Seetõttu on mulla töötlemise ühtlikkus ja
Liiga külma mulda kartul ei kannata. Öökülmade suhtes on kartul väga tundlik. Võib juba miinus 1 kraadi juures hävineda. Mugulad külmuvad miinus ühe kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Varred pikad, mugulad väga väikesed. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete vajadus on suur ja ta on hea väetiste kasutaja. Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi
annaabi.ee 
