ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e. fossil on mistahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististest võib leida loomade skelette ja vulkaanilises tuhas on säilinud taimede rohelisi lehti. Evolutsiooni tõendid: -Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine -Fossilid e. kivistised -Mandunud elundid -Lähedaste liikide DNA ja kehavalkude sarnasus
keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiikidele), rudimendid(jäänukelundid, mida enam pole vaja, kunagi evol. Arengu käigus oli neid. N:ussripik,õndraluu,kõrvalihased.) Organite homoloogsus(organite sarnasus, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest luudest, aga erinevus on nende ülesandes) lootelise arengu võrdlused(arengu algetappidel on looted üksteisega sarnased,biogenet.reegel) molekulaarbiloogilised võrdlused(mida lähemad on
valkude (hemoglobiin) sugulust ja põlvnemist ühest ehitust. eellasest. Mõisted: Evolutsioon- elus looduse ajaloolise arenemise pikaajaline protsess kindlas suunas. Ei koosne suurtest muutustest, algab pisimuutustest (valkude muutumine) Paleontoloogia- teadus väljasurnud organismidest e fossiilidest e kivististest Homoloogsed elundid- elundid, millel on ühte päritolu st ühesugune ehitus. Analoogsed elundid- elundid, millel ei ole ühtset päritolu st puudub ühesugune ehitus. EI NÄITA EV, see on kohastumus. Mandunud elundid- rudimendid, elundid, mis on evolutsiooni protsessis kaotanud oma esialgse tähtsuse liigi säilitamise seisukohalt. (õndraluu, silmahambad, kõrvalihased)
külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Taasloodi vald 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954. aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal. Peamised tegevusalad Vaatamisväärsused Porkuni Paemuuseum Porkuni Paemuuseumis saab ülevaate paekivi tekkeloost, "juurtest", kivististest, erimitest, paekivist kui ehituskivist, Porkuni seosest paekiviga- Pandivere kõrgustikust ja karstidest, Kiviaabitsast, milles on kõik Eestis olevad kivimiliigid, tegelda paekiviga: määrata raskus, värvus, kivi omadused. Porkuni Mõis Valgejõe alguseks oleva Porkuni järve saarele rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479.
Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muutlikus.Looduslikule valikule annab materjali pärilikmuutlikkus.Olelusvõitlus on aga looduslikuvaliku tööriist. Evolutsiooni tõendid 1.Paleontoloogia(G.Cuvier)-teadus möödunud aegade org,mis on tuvastatud kivististest e fossiilide kaudu. 2.Võrdlev embrüoloogia(.K.E von Baer)-Bigogeneetiline reegel(müller).Embrüogeneesi läbitakse lühidalt,selle liigi ajaloolised etapid.nt inim lootel on saba e seljakeelik. 3.Võrdlev anatoomia-1.homoloogsed org-sarnase ehituse ja päritoluga,erineva ül-ga . 2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud. 4.Molekulaargeneetika- geenide ja DNA uurimine. 5.Biograafia-.liikide levikut uuriv 6
Eestis leidub nende kivistisi palju Siluri lubjakivides. Elasid ainult koloonialiselt. Siseehitus koosneb väga peenest skeletivõrgust, mille elementide vahele jääb avatud käikude süsteem, milles eristuvad laiemad kanalid. (fossiilid.info) 4. Okasnahksed Okasnahksed on loomad, kes elavad mere põhjas ning kellest osa on varre abil põhjale kinnituvad ja osad liikuvad ning nad eksisteerivad kambriumi ajastust tänaseni. Eestis leiduvad okasnahksete kivististest merikerasi ja meriliiliaid. Merikera golfipalli-suurusi kerakujulisi kivistisi leiab Ülem-Ordoviitsiumi põlevkivikihindis. Meriliiliaid sisaldavad rikkalikult mõned lubjakivikihid. Näiteks “Vasalemma marmoriks” kutsutud Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura, 2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida
kärnkonnad, salamandrid ja nende sugulased. Sellele et kahepaiksed esindavad primitiivseid neljajalgseid selgroogseid, viitab ka fakt et, need loomad elavad oma varasel elustaadiumil vees ja on ilma jalgadeta. Nad kooruvad munadest vees, seal möödub nende juveniilne staadium, misjärel nad arenevad õhku hingavateks ja maal elavateks täiskasvanuteks. Tänapäeva kahepaiksed on väikesed loomad, kes erinevad märkimisväärselt suurte kahepaiksete kivististest, mida on leitud Ülem- Paleosoikumi kivimitest. Nende evolutsioon algas Devoni lõpus. Vana Punase Liivakivi kontinendi Ülem-Devoni kivimitest Ida Gröönimaal on leitud ebaharilike selgroogsete loomade jäänuseid. Need on määratud perekonda Ichthyostega, keda loetakse vihtuimsete kalade ja kahepaiksete vahepealseks rühmaks: sagaruim on moodustunud luudest, mis sarnanevad kahepaiksete luudele; vihtuim on moodustunud luudest, mis meenutavad kahepaiksete jäsemete omi ning
Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata. See on tõhus kaitse ootamatu rünnaku ja külma ning kuiva eest. Kojast väljaroninud teole jääb koda seljale. Kojast ulatuvad välja suur lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Pikemate kombitsate tipul on silmad. Kõikidel tigudel pole koda. Teod on taimetoidulised. (http://www.ut
annaabi.ee 
