spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle.
Diferentsiaal- ja integraalarvud Päikese spektrit ja grav.seaduse Botaanika Karl Linne Loodusesüstematiseering: Võtab kasutusele suguk, perek. Ja Elusloodus ja Kiviriik nende lad, keelsed nimetused Keemia 1)Lavoisier uuris met. roostetamist. 2)Cavendish Avastas Vesiniku Õhk koosneb gaasidest Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj
ja valitsuse vahel · Riiklik võim on rahva käes. · Tõstetakse esile võimulahusus selleks, et keegi ei kuritarvitaks võimu. · Suures osas Euroopas hakkas võimust võtma valgustatud absolutism. · Valgustus tekitas kriitilise hoiaku religiooni suhtes. Üritati ebausku eraldada tõelisest usust. · Tolerantsus erinevate usuvoolude vahel. · Läbimurded loodusteaduses: Newton, Linne (süstematiseeris loodust(loomariik, taimeriik, kiviriik)), Lavoisier (lükkas ümber 4 elemendi teooria (vesi, õhk, maa, tuli)), Volta (ehitas esimese elektripatarei), Jenner (leiutas vaktsineerimise (leidis vaktsiini rõugete vastu)) · Hakkab esile kerkima kodanlus · Kerkib esile uus haritlaskond vabamüürlased. 24 juuni 1717. Ametlik ideoloogia valgustuse ja hariduse edendamine ning aitamine nii, et maailm muutuks paremaks. Maailmas kokku 6 mln. Kirikute ehitajad (sirkel, vinkel). Üheks sümboliks on
abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik. Inglismaa füüsik Isaac Newton sõnastas põhilised mehhaanika seadused (gravitatsiooniseadus jne), leiutas teleskoobi, mille abil analüüsis päikese spektrit. Jõudis arvutuste teel arusaamale, et planeedid tiirlevad elliptilist trajektoori pidi. Botaanik Karl Linne oli I looduse süstematiseerija- taime-, looma- ja kiviriik. Andis sugukondadele ladina keelsed nimed, mis on säilinud tänini. Prantsusmaa keemik Lavoisier avastas õhu koostise. Inglismaa keemik Cavendish avastas vesiniku. 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid veel aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18. sajandil suudeti inimesi juba terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast päästa. Hirmsamaid
1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Karl Linne (1707-1778) Sündis Rootsi kihelkonnavaimuliku peres. Juba noorena oli ta huvitatud loodusest ja taimedest. Kodus tegeles ta lilledega. Linnest sai tänu eraõpetajale arst. Ta oli Rootsi Teaduste Akadeemia asutaja ja ka Rootsi kuninga ihuarst. Karl Linne oli esimene, kes hakkas loodust süstematiseerima. Ta leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Samuti jagas ta need veel eraldi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Ta alustas taimede ja loomade ladinakeelse nimetamise. Keemia ja arstiteadus. Kuna hakati süstematiseerima loodusteadusi, hakkas arenema ka keemia, ning nimelt selle flogistoniteooria pool. Varem arvati ju Maa olevat koosnenud vaid neljast elemendist: Õhk, Tuli, Maa ja Vesi, kuid Antoine Laurent de Lavoisier (1763-1794) suutis 13
nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linne (1707-1778) Huvitus eelkõike elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse , sealhulgas Lapimaale. Reisimuljete mõjul asus ta loodust süstematiseerima. Ta leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks : 1) taimeriik 2) loomariik 3)kiviriik. Kujutlus kiviriigist kui elavlooduse osast tekkis sellest, et Linne pani tähelem kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. Taimeriigi puhul rõhuta ta sugulist paljunemist. Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuulutvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Antiikajast oli tuntud ja tunnustatud kujutlus, et Maa koosneb 4-st elemendist: õhust, tulest, maast ja veest
annaabi.ee 
