On tehtud ka kindlaks, et jahimeestel oli abiliseks koerad. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peavad arhieoloogid keraamika kasutuselevõtu umbes 5000. aasta paiku ekr. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Väiksemaid savinõusid võidi tarvitada taldrikutena. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid
juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja- * küttide, kalastajate ja postidel tuginevad hooned Soomeni ja Loode-Venemaal
Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad.
5000 - 4000 e.m.a.) Esimene Balti kultuur, mis võttis kasutusele keraamika (arvatavasti kultuurilaenuna). Narva kultuuri keraamika ehk Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Kujult meenutasid nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks.
o Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased) o NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. o KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega. o Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohatab Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visula suudmeni. Nende
annaabi.ee 
