KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid
) 1) Otsida ja leida TÜ õigusteaduskonna õppejõu välismaal avaldatud artikkel rahvusvahelisest õigusest seoses massiküüditamistega. Selleks, et esimesele küsimusele vastata, kasutasin HeinOnline andmebaasi. Lisaks sellele, tegin lahti Tartu Ülikooli õppejõu nimekirja ja vaatasin, kes on rahvusvahelise õiguse õppejõuks. Valituks osutusid 6 inimest: Rene Värk, Lauri Mälksoo, Elizabeth Teodora Kasa Mälksoo, Lehte Leesik, Katre Luhamaa ja Merilin Kiviorg. HeinOnline süsteemi „Full text“ alla panin otsingusse: „Õppejõu täisnimi + mass deportation“. Siis, kui panin otsingusse just „Lauri Malksoo maas deportation“, sain artikli üles leida: „Soviet Genocide? Communist Mass Deportations in the Baltic States and International Law“. Peale seda vajutasin artikli nimetusele ja sain täisteksti. Täistektsi link: https://heinonline-org.ezproxy.utlib.ut.ee/HOL/Page? collection=journals&handle=hein
Rahvusvahelisteks õigussubjektideks on riik; rahvusvahelised organisatsioonid ( nt Euroopa Ühendus, ÜRO); Püha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline Komitee; vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused (nt ÜRO poolt tunnustatud Palestiina Vabastusliikumine); valitsusvälised organisatsioonid (Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace); multinatsionaalsed ettevõtted; üksikisik. (Kristi Land 2010) KASUTATUD KIRJANDUS M. Kiviorg jt. Rahvusvaheline õigus (2010.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Anepaio jt. Sissejuhatus õigusteadusesse (2005.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Oppermann. Euroopa õigus (2002.a). Tallinn. Kirjastus Juura. Internet-allikad Välissuhtlemisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014010 Rahvusvahelise kohtu artiklid: http://www.icj-cij.org/documents/index.php?p1=4&p2=2&p3=0 ÜRO põhikiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/555597
teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Ülemus ei juhi sind, sina juhid iseennast. Selleks, et olla juht või liider ei pea sa ettevõtet või selle osakonda juhtima. Väljavõte Päiekeseküla raamatust, mille autoriks Kristo Kiviorg on järgnev: ,,Sa oled firma nimega SINA juht. Ja oma ettevõtte hea juht oled sa siis, kui oled teistele oma sõnade ja tegudega eeskujuks. Sõnad ja teod peavad olema kooskõlas. Kui see nii on, oled innustaja läbi oma eeskuju, lood märkamatult endale ja teistele kasvukeskkonda." Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui mina oleksin juht siis see eeldab, et ma tean, kuhu ma tahan oma meeskonna viia ja olen piisavalt kindel selles, et nad mulle valitud suunas ka järgnevad.
eesmärkidest. Ühe maailma suurima organisatsiooniga tutvumine aitab mõista, mida ja kes teevad, et maailmas valitseks rahu ning kuidas toimub arenguriikide abistamine. Kasutatud materjalid WWW http://www.un.estemb.org/est WWW http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon WWW https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 WWW http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/85 Värk, R. (2005) Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusesse, TÜ Kirjastus Kiviorg, M., Miil. K., Vallikivi, H., Land, K. (2007) Rahvusvaheline õigus, Juura
saada on väga rasked. Kuid samas meil ei ole selliseid rahvusriike nagu 19 saj. ius solis alternatiiv immigrandi maad, kui sünnid riigi territooriumil, saad kodakondsuse. Said palju kodanikke juurde. Samas USAs kui ei sünni ei ole kodakondsust tingimata nii lihtne saada. Eksam- 1 definitsioon 1 analüütiline küsimus 1 kaasus (ranget meetodit ei ole, kuidas oskad õigusnormi seostada tegeliku eluga?, lisamaterjale ei ole vaja) Täiesti loengus käsitlemata on kodakondsus. ,,Õpik. Kiviorg, Land jne" + loengukospekt. Põhiosa on ikkagi ÕPIK! 25
125 FAKULTATIIVSE OSA KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. EESTI ÕIGUSTEADUSE ALLIKAD. Ilmar Tammelo. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Ilmar Tammelo.Õigusnorm ja ta struktuur 2. Kliimann, A.-T. Normitehnikast administratiivprotsessiõiguses. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1930 3. Merusk, Kalle; Olle, Vallo; Mõttus, Aaro; Sõlg, Raigo; Kiviorg, Merilin; Pilving, Ivo. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus EESTI ÕIGUSKESKUS. Tartu, 1999 4. Tamm, Kaljo. Normitehnika. Loengumaterjal. Õigusinstituut, Tallinn, 1998 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Tallinn, 18.10.1999 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ÕIõfak
annaabi.ee 
