pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale. Segamini võib ajada Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad. Levik ja arvukus Eestis Metsnugised on levinud üle terve Eesti
Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga. ( Euroopa imetajad) Järglased Kivinugise paaritumine toimub kesksuvel
Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab 10 ka pärast mitmekordset pesemist. Pojad jäävad kevadeni ema juurde. Tuhkru vaenlased on rebane, röövlinnud ja koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast. Ta on harilik jahiloom. (Eesti selgroogsed) Metsnugis (Martes martes) ja kivinugis (Martes foina) Need kärplased on tuhkrust märksa suuremad. Kivinugise tüvepikkus on 38 59 cm, sabapikkus on 25 32 cm, mass on kuni 2500 g. Metsnugisel on tüvepikkus 38-58 cm, sabapikkus 17 26 cm, mass 750 1500 g. Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik on tumepruun kivinugisel on see heledam, kahkja varjundiga ja hõredam. Kaelal ja rinnal torkab silma suur laik, mis kivinugisel on valge ja tagapool jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranz, tahapool ahenev nagu on näha ka piltidel (vt fotod lk 10 ja 11)
Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavalised" jäljed näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul on talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega). Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on
ja inimasulatest. Eesti territooriumist on üle 40% kaetud metsadega. See loob küllaldaselt häid võimalusi suurimetajate (põder, pruunkaru, ilves, metskits jt.) elupaikadeks. Rohukamara ja puhmaste vahel leiavad omale elupaiga mitmed pisiimetajad. Osa neist kaevub maapinnasesse meisterdades endale väiksemaid või suuremaid urgusid (mutt, vesirott). Urus elavad ka mäger ja rebane. Inimtekkelised avamaastikud on soodustanud põld-uruhiire, pisihiire, juttselg- hiire ja kivinugise levikut. Inimasustusega kaasneb otseselt koduhiire ja koduroti levik. Peamiselt koobastes ja puuõõnsustes on omale varjupaiga leidnud mitmed käsitiivaliste liigid (habelendlane, suurkõrv, suur-nahkhiir jt.). Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. Talvise külmaperioodil talvitub enamik Eesti imetajaid siin. Üksikud liigid - peamiselt käsitiivalised (su635urvidevlane, pargi-nahkhiir jt.) - lahkuvad sel
Väga headel aastatel võib olla kaks pesakonda. Probleemid: tõrjub välja euroopa naaritsa Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- ja hiilimisjaht ning kastlõks aastaringselt. Jahikoertega ning kohe surmava püünisrauaga 1.okt-28.veeb. Metsnugis (Martes martes) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 1-2kg, 40- 55cm. Keha ülapoole värvus on kollakas- kuni tumepruun, alapool on heledam. Kurgu all on kollakas laik, mis erinevalt kivinugise valgest kaelalaigust ei hargne eesjalgadele. Levik: kogu Euroopas, v.a enamus Pürenee poolsaarest ning Skandinaavia ja Koola poolsaare põhjaosa. Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele
annaabi.ee 
