Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitöölised kuulusid euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka, kuigi pidid suure osa metallisulami valmistamiseks vajalikust tinast ja vasest mujalt sisse vedama. nende meistriteosteks on näiteks lurideks
kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks oli peaaegu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. Ehkki Läänemeres paikneval Gotlandi saarel olid olemas pikaajalised kivitöötlemise traditsioonid, läks see kunst mujal moodi alles kümnenda sajandi keskpaigas ja ka siis arvatavasti tänu üha lähemale tutvusele ristiusu mälestusmärkidega Euroopa teistes osades. Vähe on leitud ka keraamikat. Ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest.
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kõrgreljeefsed kivinikerdused kujutavad väga ilmekalt sõdalasi, tantsijannasid, elevante, akrobaate, ratsanikke, muusikuid... ... jahimehi ning kirglikus embuses ühtivaid armastajaid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hetiidi kunst on lihtne. Algul ei köida see meid sugugi, kuid hoolika ja järelemõtliku vaatlemise korral jätab ta meisse lõpuks tugeva, püsiva jälje. Kui me peaksime iseloomustama tema kohta kuntiajaloos ühe lausega, siis ütleksime vist nii: see on kreeka kunsti eelkäija, mingisugune vilu veebruarikevad. See on indoeuroopa kultuuri vanim kunst; sellest kultuurist ei jäänud järele mitte midagi peale täitmatute lootuste. 6. Hattusa'st, Yazilikaya kivipühamust leitud kivinikerdused, mis kujutavad Hetiidi allilma jumalaid Hetiidi kodust Hetiidi maja (kui tal oli maja, nii et ta ei elanud puuhurtsikus või savionnis) oli maal tavalistel ühekorruseline, linnas aga jällegi (vähemalt osati) kahekorruseline. See seisis soliidsel kivivundamendil, seinad olid krohvitud tellistest, lage kandvad sambad puust ja katus alati lame. Need majad olid pööratud tänava poole just nagu seljaga, kitsad klaasist aknad vaatasid õue.
Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks. Nende loojaks olid peaaegu alati kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. Alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. Ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. Nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasest perioodist. Vähe on leitud ka keraamikat. Kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid, sest sellel alal olid Skandinaavias olemas juba ammused traditsioonid. Põhjala käsitöölised kuulusid Euroopa kõige oskuslikumate pronksiseppade hulka koguni nii varakult kui teisel aastatuhandel eKr. Nende meistriteoseks on näiteks lurideks kutsutud kõverad tseremoniaalpasunad, mis tõusid
annaabi.ee 
