Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul. Keemiline püsivus on plastmassidel hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid.
Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind. Mis on autoklaavitud põlevkivituhk-toodete tooraineteks? Tuhk, liiv, vesi ja alumiiniumipulber. Tuleta meelde, kuidas toimub põlevkivituhk- toodete vormimine lõikemeetodiga? Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusse. Segu paisub ja tardub, pärast lõigatakse kuhikud vormide pealt maha. Tuleta meelde kipstoodete eelised ja puudusi võrreldes teiste kivimaterjalidega? Eelised on: kipsi kiire tardumine, kips ei kahane kivistumisel, valatud kipsitoote pealispind on suhteliselt sile, võrreldes teiste kivimaterjalidega on suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint
juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Viimistlus Välisviimistlus Krohvimise alusena on AEROC poorbetoon sarnane teiste kivimaterjalidega. Krohvikiht kaitseb konstruktsiooni kahjulike välismõjude eest ja annab hoone fassaadile nägusa ilme. Lisaks sellele tuleb poorbetooni puhul arvesse võtta ka konstruktsiooni kuivamisvajadusest tulenevaid iseärasusi. See tähendab seda, et kui krohvikiht peab olema piisavalt tihe vihmavee imendumise kaitseks, peab see samal ajal läbi laskma seest väljapoole tungivat autoklaavset niiskust. Kui võimalik, oleks soovitav teostada välisviimistlus pärast esimest kütteperioodi.
põllumajandushoonetele. Tööstushoonete paneele saab kasutada ka ühiskondlike hoonete ehitamisel. Põllumajandushoonete paneele on kasutataud peamiselt loomapidamishoonete ehitamisel. Õhuniiskus on neis ruumides kõrge. Põlevkivituhk-gaasbetoonist katuselaepaneelid. Need on tugevama sarrusega kui seinapaneelid. Kasutatakse hoonetes, kus on kõrge õhuniiskus (kuni 90%). 11.3. Kipstooted Kipsil ja kipstoodetel on rida eeliseid teiste kivimaterjalidega võrreldes. Kips tardub kiiresti - see kiirendab ka tootmist. Kips ei kahane kivistumisel - kipsist on võimalik valmistada väga täpse 155 kuju ja suurusega tooteid. Valatud kipstoodete pealispind on võrdlemisi sile - seetõttu on ka viimistlustööde maht väiksem. Kipstooted on kergemad kui paljud kivimaterjalid.
· suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. Tihedus on enamikel plastmassidel 900...1500kg/m3, harva kuni 2200kg/m3. Vahtplastide tihedus on 20...200kg/m3. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust). Kõiga sagedamini kontrollitakse plastmassidel paindetugevust. Kõvadus sõltub samuti vaigust ja täitematerjalist. See võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega. Eriti tugevad on kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid.
f . kivimaterjalidega. E ja v määratakse eeltoodud valemitega. Kuna nii võrdseks nulliga. Sellisel juhul E=1/mv ja seda nimetatakse ka kompressiooni kolmtelgsel kui ka ühetelgsel survel deviaatorpinge suurenemine viib c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse deformatsioonimooduliks M
Poisson'i teguri saab leida seostega z 2 z = või = (4.32) x V - z Kõva savi saab katsetada ka lihtsa ühetelgse survega analoogiliselt betooni või kivimaterjalidega. E ja v määratakse eeltoodud valemitega. Kuna nii kolmetelgsel kui ka ühetelgsel survel deviaatorpinge suurenemine viib lõppkokkuvõttes materjali purunemisele, siis erinevalt kompressioonist pinge suurenedes deformatsiooni juurdekasv suureneb (joon. 4.21) P in g e K o m p re ssio o n ite im Paigutis Ü he- v õi k o lm e te lg se
annaabi.ee 
