See paneb indiviidile kohustuse tööd teha, et toita, katta ja koolitada oma last. On küll väga primitiivne öelda, et töö tegi ahvist inimese, kuid nii see paraku on. Inimene on oma loomuselt üldjuhul laisk ja tööd tehes püüab selle endale igati lihtsaks ja mugavaks teha. Mõtlemine töö lihtsamaks muutmise juures on pidev arenemine ja uute lahenduste otsimine. Selle inimliku nõrkuse, laiskuse eest võime loojale lausa tänulikud olla, sest muidu poleks esivanemad kivikirvest sae vastu vahetanudki. Nii nagu A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus", kus Andres majale aia ümber tegi, et sigu toast eemale hoida. Tänu sellele võis ukse alt laua ära võtta, et naise vaeva veeämbrite tassimisel vähendada. Selline viis lihtsustada töö tegemist on ju igati tervitatav nii meie kui ka tulevaste põlvede jaoks. Iga uus põlvkond kasutab oma eluaega paremale järjele jõudmiseks. Kui inimesele on antud elu ja ta täidab kohust elu jätkumisel ning uutele tasemetele
kõrvaltegurid on mõjutanud teaduse kulgu. Kroonikad on ainsad tõestusmaterjalid muinasajal toimunust. Kõik tehtud teod on salvestatud ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle. Kõige rohkem on kirjeldatud sõdasid, mis oma veriselt olemuselt on meeldejäävad ning tähelepanuväärsed. Tänu võimuahnusele ning edumeelsusele on pidevas arengus olnud teadus ja tehnika. Evolutsioon kivikirvest elektroonikani on äärmiselt pikk ja paljunõudev, ent ometigi leidub ka tänapäeval dzunglites suguhõime, kelle elupaigaks on koopad ja sõjavahenditeks odad. ,,Meister ja Margarita" teatritseenis mainib Woland, et inimesed ei ole kahe tuhande aasta jooksul üldse muutunud. Üldine mass on ikka sama rumal ja ahne kui vanasti. Areneb vaid miljöö ja välimus, kuid pilt pildis, milleks inimene on, jääb ikka mustvalgeks. Väga raske on tõmmata piiri tegelikkuse ja müstilise vahele
Kontrollarheoloogia. Arheoloogia, kui teaduse kujunemine. · Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis, leiti kivitahvel. · Konstantinus ja Metodius (slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tsehhid läksid hauda sinna otsima, jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale. Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud (munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad. · Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku juurde üles, et iga mööduja võiks selle pihta kivi loopida. · Renessansi ajal ei pandud leiukohti ega leide kirja. · 18. sajandil hakati tõsisemalt tegelema, kujunema hakkab arheoloogia kui teadus. 1748. a Pompei kaevamiste algus. 1. J
lääne poole. Kaks põhilist suunda ja mõju on: Balkanilt ja Kaukaasiast. Pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulised muutused, sest pronks on kahe metalli sulam. 90% vaske ja tina 10% - selline koostis oli kõige parem. Brimelli kõvadusarv on vasel 30, kõige paremal pronksil 230, keskmisel raual 250. Pronksist on võimalik valmistada tunduvalt teravamaid esemeid ja torkeriistu. Pronksi sulamistemperatuur on 700-900 kraadi, seda on palju lihtsam töödelda kui rauda. Kivikirvest ei saa parandada, aga pronkseset saab uuesti kasutada see valataksel ihtsalt ümber. Pronkseseme valmistamine on tunduvalt kiirem kui kivist samaväärse eseme toksimine ja pronksese on tunduvalt teravam ja parem. Eriti jõukaks muutusid pronksiajal need piirkonnad, kus leidus tina ja vaske. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi sai omale nime leiukoha järgi. 1991 matkas abielupaar Aplides ja märkasid, et keegi paistab lumest välja
Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti, mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead. Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr) Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire. Soome on üks väheseid, kus palju asulakohti. Asulad rannikust kaugemal. Levikupiir
annaabi.ee 
