Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt
Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg, ning hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Muutused toimusid ka matmisviisis- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune
sisemaal teisiti kui rannikulähedases piirkonnas. See osutab muudatustele muinasühiskonnas, mida iseloomustavad valdavalt üksiktalulised ja põhiliselt viljelusmajandusega tegelevad asustusüksused koos suhteliselt teravalt esile tuleva sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Leitud esemed Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi-
Muistise üldiseloomustus 5 Eelrooma rauaaja algusest on säilinud põllujäänuseid ja kivikalmeid Põhja-Eesti paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes. Eelrooma rauaaja algupoolel maeti veel enamikku nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval
põllusüsteemid ja kindlustatud asulad. Põllumajandus saab domineerivaks majandusharuks ning pronksi hakatakse ka kohapeal valama. Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang. Valter Lang on dateerinud noorema pronksiaja alguse hiljaaegu veidi varasemaks, s o 1100 ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa kivikirstkalmetest (?). 2) 800-500 ema. Sisuliselt eristamatu järgnevast perioodist, s o eelrooma rauaaja varasemast järgust. ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide
annaabi.ee 
