Mägilinnnus-rajatakse künkale Neemiklinnus-neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ringvall-Linnus-vallid tehti ise paekivist, tasasele maale Kalevipoja säng-rajatud voortele Avaasulad paiknesid linnuste naabruses ja seega tuli neid vaadelda kui linnus- asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise
Kalevipoja säng (Alatskivi) Ringvalllinnus (Pöide maalinn) Keskmise rauaaja kalmed: Kivikalmed Vanad tarandkalmed* Kangurkalmed* Kivivarekalmed* *hauapanuseid äärmiselt vähe Kamberkivikalmed (Lepna, Proosa, Paju) Väga rikkalikult hauapanuseid Lepna kalmistu ("katkuhaud") Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003. Laevmatused kivikalmetes Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl'i mängunuppe. Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid.
Teiste sõnadega muistne põletusmatus peegeldas eeskätt rituaalseid ettekujutusi ühiskonnas ning nägi välja järgmiselt: tuleriidale asetatud surnu põletati koos panustega. Igal kalmesse pandud 5 Kahekordse matmise kombe esimeseks etapiks on luude kättesaamine kas laiba esialgse mõneks ajaks matmisega, liha luudelt kraapimisega, keetmisega jne. Teistkordseks matuserituaaliks on luude toimetamine matmiskohta. 6 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. - SATOR, 2007, nr 6, lk 12 [E-ajakiri] http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/ , viimati vaadatud 30.05.2008. 6 esemel oli kindel tähendus, enamik neist oli juba enne tuleriidale asetamist tahtlikult purustatud või rikutud
põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. 6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne. Idaslaavlased liikusid lõunast põhja suunas, mis sundis liikuma balti hõime, kes jäid peatuma Põhja- Lätis, mis omakorda mõjutas läänemeresoomlasi. Maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse (olid ka kääpad), uusi enam juurde ei ehitatud. Surnutele kaasa pandud esemete hulk enamikus kivikalmetes varasemaga võrreldes vähenes. Siiski on leitud ka üksikuid väga rikkalike panustega matmispaiku. Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete kui ka relvade ja tööriistade peitleide. Arvatakse, et need maeti maha sõjaohu korral või oli tegu ohvriandidega. Oht Skandinaaviast. 7 saj. Toimus Rootslaste kuningas Ingvari retk Eesti. Viikingiajal toimusid pidevad rüüsteretked rannikualale ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel.
Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need suurt kõrgete otstega voodit. · Kalmed- uusi tarandkalmeid enam juurde ei ehitatud ja uued kivikalmed kujutasid endast ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid. Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. · Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid. Arvatakse, et väärismetallist ehteid maeti maha sõjaohu korral, vahel seostatakse ka omaaegsete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus.
annaabi.ee 
