Aphrodite · Zeusi tütar, armastus ja ilujumalanna · Aphrodite olevat sündinud merevahust · Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena · Sümboliteks mürt, tuvi, jänes 8 Hermes · Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg · Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks · Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega Artemis · Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv
Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja
Kudemispaikade vähesus põhjustab rohukonna arvukuse langust. Veedab kogu suve maismaal, veekogudest kaugel. Päeval varjuvad põõsastesse, kivide alla või kändudesse. Oktoobrist aprillini elavad mutta kaevunult veekogude põhjas. Vesilikud veekogudes sigimisajal. Pärast sigimist toituvad ja talvituvad maismaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta veekogusid, kuhu on asustatud kalu. Arusisalik eelistab niiskeid alasid. Asustab puuriitu, kivihunnikuid, vahel ka hoonete vundamente. Kivisisalik munad muneb pinnasesse ja seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, nt leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Karulas jne. Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne
armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) 11 Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Kõigist jumalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam, tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sa päev vanaks
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Kõigist jumalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam, tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sa päev vanaks
armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks
Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi
5 Toitumine ja jahipidamine: Merilõvi on suure isuga. Täiskasvanud isend sööb päeva jooksul ära toidukoguse, mis vastab 14 % tema kehamassist. Keskmiselt 250 kg kaaluv merilõvi sööb seega päevas ära enam kui 30 kg toitu. Ta vajab seda, et püsida heas vormis ning korvata külma vee tõttu kaotatavat soojust. Sukelnorsu peab jahti avavetes või sukeldub merepõhja, et uurida tähelepanelikult kivihunnikuid. Lisaks turskadele, kalmaaridele ja teistele kaladele püüab ta kaheksajalgu ning muid peajalgseid, vahel ka vähilaadseid. Merilõvi näeb vee all suurepäraselt ning saaki otsib ta peamiselt nägemise abil. Suurt rolli süvavetes jahipidamise ajal mängivad ka pikad, lõugade ümber kasvavad tundevurrud, mille abil ta tajub vee liikumist. Merilõvi ja inimene: 19. sajandi algul kütiti California rannikul merilõvisid nende rasva tõttu. Surnud
Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga tähelepanuväärseteks, pandi kuldraamide sisse ja riputati seintele. Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega. Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud. Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann (1717- 1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks
annaabi.ee 
