Mittekandvad vaheseinad: mõeldud ruumide eraldamiseks, võib kasut väga erinevaid materjale. Väga tähtis on helipidavus. KARKASSID- Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või täielikult kas postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga. Võivad olla lahenatud mitmet viisi: postplaadiga- kus tasapinnaline monoliidne lagi toetub otse postide otstele või ülaosas saienenud postidele (kapiiteelidele); Ja ribiline vahelagi. Karkassi elemendeid kivihoones on: postid (r/betoon, terasest, või laotud kivikonstruks). Talad (tavaliselt r/betoonist). Raudbetoonkarkass- enim kastuatav ehitusel. Kasut 2 põhimõttelist karkass skeemi-
tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 12 of 19 6.4 Puitlaed Puitvahelaed leiavad laialdast kasutamist vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel eramutes ja ridaelamutes. Vahelae kandekonstruktsioonideks on okaspuidust (mänd) talad, millede külge kinnitatakse kandeliistud või kandelauad. Talade samm kivihoonetes valitakse 60...120 cm puitsõrestik- hoonetes aga võrdne posti sammuga. Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltub nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19
kaubanduspiirkondadeks. Linnasektorite kujunemine 1. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused(kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Kitsad ja ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja halbade elutingimustega. Linnade elanikkond kasvas ning rahvas valgus müüride vahelt agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed. 2. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal arenes kuritegevuse levik
2-maakonna p-ring( koostatakse maakonna terr. või selle osa kohta) ümarristlõikega) 3-üldpla-ring( k-takse kogu valla või linna terr.) Seinad võivad olla üheaegselt ka nii kande- kui kuid ka teras- ja kivihoonetes osalist karkassi. 4-detailplaneering(koostatakse lähiaastate ehitustegevuste ja maa piirdekonstruktsioonideks. R/betoonkarkassi juures kasutavate konsoolidega posti tüübid kasutuse aluseks valla või linna terr. osa kohta
35. Puidust vahelaed ja laed (talade toetamine ja ankurdamine, talade vahetäide ja viimistlus). Puitvahelaed leiavad laialdast kasutamist vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel eramutes ja ridaelamutes. Vahelae kandekonstrukt-sioonideks on okaspuidust (mänd) talad, millede külge kinnitatakse kandeliistud või kandelauad (vt all- ja kõrval-olevat joonist) 53 Talade samm kivihoonetes valitakse 60...120 cm puitsõrestik-hoonetes aga võrdne posti sammuga. Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltuvalt nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet (1/200 sildest) on toodud järgnevas tabelis: õhukeste Paksude cm cm seinte seinte vahe- vahekaugus kaugus 280 260 8 x 18 100
annaabi.ee 
