Hulkjalgsed Hulkjalgsed (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed. Hulkjalgseid on umbes 13 700 liiki ja nad kõik on maismaalise eluviisiga. Hulkjalgsetel nagu nimigi ütleb on palju kerelülisid ja jalapaare. Igas kerelülis asub närvitänk. Hulkjalgsetel on paar antenne ja liht- ehk täppsilmad. Hulkjalgsetel puudub vastsejärk. harilik kivihark Tuhatjalg Sadajalg Kivihark
Suur-seatigu Suur-seatigu vööttigulased kopsteod Harilik viinamäetigu viinamäetigu vööttigulased kopsteod Harilik järvekarp järvekarp jõekarplased jõekarbilised Ebapärlikarp ebappärlikarp ebapärlikarplased jõekarbilised Suur jõekarp jõekarp jõekarplased jõekarbilised Tuhatjalg tuhatjalg tuhatjalgsed tuhatjalalised Harilik kivihark kivihark sadajalgsed sadajalalised Võsapuuk puuk puuklased nugilestalised Harilik ristiämblik ämblik ristämbliklased ämblikulised Lepa-pahklest pahklest pahklestalised pärislestalised Sametlest sametlest sametlestlased pärislestalised Koibik koibik Phalangiidae koibikulised
Unio crassus Unio Unionidae Bivalvia Mollusca Animalia Harilik mudatigu; mudakukk Mudatigu Mudatigulased Tüüsilmalised Teod Limused Loomad Lymnaea stagnalis Lymnaea Lymnaeidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia LÜLIJALGSED Hulkjalgsed Harilik kivihark Kivihark Sadajalgsed Putukad Lülijalgsed Loomad Lithobius forficatus Lithobiidae Lithobiomorpha Chilopoda Insecta Arthropoda Animalia Harilik kõrvahark Kõrvahark Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Forficula auricularia Forficulidae Eudermaptera Dermaptera Insecta Arthropoda Animalia Ämblikulaadsed
Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas Metsaloomastik Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu- Kivihark vaablane Tuhatjalgne "Seeneussidest" moodustavad enamiku seenesääsklaste vastsed Harilik kõrvahark Seenesääsk Laanekuklane Laanekuklase Mullamurelane pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas
söödav südakarp südakarp südakarplased (Cardiidae) (Cerastoderma glaucum) (Cerastoderma) söödav rannakarp (Mytilus rannakarp (Mytilus) rannakarplased (Mytilidae) edulis) harilik viinamäetigu (Helix viinamäetigu (Helix) vöötigulased ( Helicida) pomatia) must seatigu (Limax seatigu (Limax) nälklased (Limacidae) cinereoniger) täpik-tuhatjalg (Blaniulus Blaniulus Blaniulidae guttulatus) harilik kivihark (Lithobius Lithobius Lithobiidae forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus)
Keha lapik Igal lülil 2 paari jalgu Väiksed Pikkus alla 2 mm Lüli arv alati paariTU Jalgu kuni 139 paari Jalgu kuni 12 paari Kerelülisid 11 Kiskjad Toituvad taimekõdust Eestis pole Jalgu 9 paari Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud
Abiks loodusvaatlejale nr. 12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava. Kere segmentatsioon homo- või heteronoomne. Aktiivselt tegutsevad, varjatud eluviisiga röövloomad, tegutsevad pinnases, puude koorealustes käikudes ja mujal varjatud kohtades. Esindajad: Kivihark Lithobius forficatus, sadajalg Geophilus proximus. Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul
sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp.Rindmiku seljapoolel enamasti kaks paari tiibu, ees- ja tagatiivad, siseelundid tagakehas, hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma.
annaabi.ee 
