Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks. Lääne-Euroopa kuningad ei ole
Olles ise kirjaoskamatu moodustas ta õukonnas nn akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega, . muusika tähendas sellel ajal peamiselt laulu., kuid tunti harfi ja orelit. Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. peamisteks kiviehitusteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena. (pole säilinud) Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedaid puitlagesid. Kasutati mitte sambaid, vaid piilereid- kandiline. Uus osa kirikuhoones. krüpt- ehitati pühade säilmete hoidmiseks, sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi.meenutab ristiusku. kiriku sissekäigukohale ehitatakse looz , mis on mõeldud valitsejale.lääne euroopa kuningas pole taevaliku võimu esindajad.ei võtnud osa jumala teenistusest nagu Bütsantsi keisrid
pealetungil. Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5-6 sajandil ja ulatas pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Valitses Merovingide dünastia(481-751) 7 saj kaotas Franki riik sisetülide ja välisvaenlase pealetungi tõttu suure osa oma valdustest. Läänerooma riigi langusega hävis kõrgeltarenennud antiikkultuur. Kadus arusaaminine kunstit ja unustusse jäi kirjaoskus. Peaaegu täiesti ununesid kiviehituse traditsioonid, sest hõimud, kes polnud paikse eluviisiga ei vajanud kultuslhooneid ega kindlusid. Kõrgel järjel oli metalli tööötlemine- relvad, ehted, tarbenõud. Levinud olid loomamotiivid ja kasutati fantaasiaküllastes kombinatsioonides palevordamenti. Väga osavalt ühendati metalli värviliste kivimite või klaasisulamiga. Skulptuur esines madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril.
Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ''surnute'' linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat. Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim
lisavad ehitusele raskepärasust. Varase keskaja riikidest oli üheks püsivamaks Frangi riik, mis tekkis 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Põhja-Itaalia ja Hispaania (Kataloonia) territooriumil. 5.- 8 sajandini valitses seda frankide hõimukuningas Merovech`ist lähtuv merovingide dünastia. Sel perioodil hakkasid sugukondliku korra rüpes arenema feodaalsuhted ning juurduma paikne eluviis. Ristiusu levik soodustas aga kiviehituse traditsioonide taaselustamist, mis vahepeal sootuks ununud oli. Tõsi, selleaegne arhitektuur ei saavutanud kõrget taset. Rajati eeskätt varakristliku arhitektuuri eeskujudele tuginevaid sakraalehitusi, oma olemuselt olid need aga massiivsemad, robustsemad ja kohmakamad. Ehitustesse püüti lülitada antiikajast pärinevaid detaile, eriti sambaid. Levis basilikaalne kirikutüüp, tavaliselt kolmelööviline, ühe- või kolme apsiidiga. Säilinud on nendest ainult tähtsusetuid osi
annaabi.ee 
