teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa). 3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, /
· Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. · Koduseid rituaale täitis perepea. · Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: · Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. · Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. · Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: · Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). · Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid
Apolloni kuju on massiivne, kohmakas. Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk. Lõvide ja fantastiliste elukate kujutamine pronksis ja maalingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. Põhiosas sarnased kreeka templitega, kui proportsioonid erinesid oluliselt. Templi kivialus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli puust. Ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel küljel lai ja sügav eeskoda, mis toetus madalatele sammastele. Sambaid sai asetada hõredalt, sest puu oli kerge. Algselt sambad puust, hiljem ka kivist, meenutasid baasiga dooria sammast. Toredad keraamilised kaunistused. Etruski templid avastasid mõju rooma arhitektuurile. 11.Rooma arhitektuur.
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b. Jumalatega suhtlemise kohad: Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.
annaabi.ee 
