õpilasi värbavatesse koolitutvustustesse. Selline ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava lahtimõtestamine võib osutada tegelikkuses lühinägelikuks või isegi ohtlikuks. Ülekoolilise tegevuskava põhimõtted ei tohi eksisteerida vaid paberil või sõnades. Vastasel juhul oleksid sõnad vastuolus tegudega ning poleks midagi, mis valgustaks tegevuskava terviklikku ellurakendamist ja tagaks ohutu koolikeskkonna reaalsuses. Põhjalik ja hästi läbi mõeldud ülekooliline kiusamisvastane tegevuskava toimib aga suurepäraselt. Koolid, kes läbivad ülekoolilise tegevuskava protsessi korralikult ja põhjalikult, jätkavad seda tegevust järjekindlalt, saavutavad palju paremaid tulemusi kiusamise likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad. Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi: 1. Kiusamisprobleeme arutletakse terviseõpetuse tundides 2. Koolil on avalik kiusamisvastane tegevusjuhend 3
Panna kirja, mis koolis juhtus positiivsed ja negatiivsed tähelepanekud. Üks tingimus, et positiivsele poolele peab alati midagi märkima, negatiivsele poolele ei pea märkima. Parem oleks kui positiivsel poolel oleks rohkem märkmeid. Kaasata kodu! Võiks kesta nt nädal või rohkem. Seda täidetakse ainult kodus, kooli kaasa ei võeta. Halvad asjad panna võimalikult täpselt/detailselt kirja. Kui päevik tagasi tuua, saab lapsevanem tõestusmaterjali. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt. Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! 18 Otsi lapsele abi!! Sotsiaalpedagoogi sekkumine ei pruugi olla piisav. On rida probleeme, mille puhul pedagoogilistest vahenditest ei piisa: Depressioon Lõikumine
Halvad pane väga täpselt kirja, kes millal kus, kes olid juures jne. Raamatut kooli kaasa ei võeta, võtab kaasa ema, kes tuleb kooli. NB! Kõik ei kiusa. Ei tohi lasta öelda seda lauset õpilastel ega lapsevanematel! Kes kiusab, mis ta teeb jne. Aga ei kiusa kõik! Kui juhtub intsident kahe lapse vahel (kas kiusamine või konflikt 2 võrdse vahel) esimesena räägi sellega, kes tegi, kiusajaga! Alles siis ohver ja tunnistajad. Ja peale seda uuesti kiusajaga. Kiusamisvastane tegevuskava peab keskenduma õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka füüsiliselt turvaliselt (Rogers, 2011). Selge sõnum: Meie koolis kiusamist ei sallita! Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine! Täiskasvanu saab aidata! Otsi lapsele abi!!! Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ei pruugi olla piisav! Depressioon Lõikumine raske lahti saada, sest on tegu sõltuvuskäitumisega Söömishäired Suitsidaalsus
kuni kevadeni 2002) mõningal määral teravamaks: uuritud koolides arendamisele ja pööratakse vähe tähelepanu sotsiaalsete ja suurenes nii kiusamis- kui ka ohvrikäitumise üldine ulatus. Siit ka personaalsete oskuste õpetamisele. Veelgi enam - pahatihti kehtib järeldus, et edukas sekkumine, et vähendada kiusamist, ei saa olla oletus, et lapsed omandavad automaatselt sotsiaalsed oskused või lühiajaline efektiivne sekkumis-programm, vaid kiusamisvastane et neid pole vaja õpetada formaalse hariduse andmise käigus. meeskonnatööna rakendatav kogu kooli haarav sekkumine (Kõiv, Ometigi näitavad uurimused, et puudujäägid laste/noorte 2003c). sotsiaalsetes oskustes on seotud nende akadeemilise, sotsiaalse ja psühholoogilise funktsioneerimisega, viidates tõenäosusele olla 5
oma viha mõistmine uskumused (õpetaja) vaata seletusstiil hoolitsemine otsesed küsimused vihaste vanematega töötamine kuuluvus (õpilaste tunne) kollegiaalne tegevuskava distsiplineerimine vaata käitumise juhtimine kiusamisvastane poliitika blokeerimine/blokeeriv käsi kaaskiusajad distsiplineerimiskavad vabandused kehakeel käsklused eemaldumine
annaabi.ee 
