Võin ka enda elust näiteid tuua, kuidas enda koer on läinud ukse taha ja hakanud haukuma või kiunuma, millega üritab ta viidata sellele, et soovib välja minna. 4.Kiunumine Üks tegevus, mis võib olla seotud ka haukumisega, on kiunumine ning ka seda teevad kõik koerad ning ka paljud muud loomad. Kiunumise põhjuseid on samuti mitmeid loomadel, kuid tavaliselt on võimalik aru saada, miks koer kiunub. Koera kiunumine võib viidata sellele, et ta soovib saada tähelepanu, on vaja õue minna, tahab süüa/juua, on kuskilt valus või on lihtsalt soov peremehele närvidele käia. 5.Haukumise ja kiunumise põhjused Kui haukumise põhjus ei ole teada, on küll võimalik teda vait panna maiustuste, suukorvi või peksmisega, kuid see ei anna inimesele aimugi, mis loom tahtis ning kuna peremees on talle
Vana-Märt on ikka vihane Miili lahkumise üle. Ta ei taha au kaotada. Raha on tal jumal, vägi, võim. Miilil on laps. Märt ei halasta. Miili on k kangekaelne ning ei tule üksi tagasi. 3. Noor-Märt ja Leena astuvad sisse, ainukene muretseja oli perenaine. Poeg proovib isaga ära lepitada aga isa on lese vastu(Leena). Anu andis neile tuhat viissada rubla, et Ärma talu rentida. Märt tahab Leenaga pühapäev abielluda. Vanamees ei soovi ära lepitada. Perenaine kiunub, et ei taha temaga nagu kaks vana kurge üksi olla. Laste jumal pole raha vaid armastus. Isa jumal on raha. Vana-Märt ei aksepteeri Leenat. Poeg soovib rahus oma teed minna ja tulevikus näidata, et ta on vääriline. 4. Miili on haige ja hoiab tuikununa oma last. Leena ja perenaine aitavad teda. Miili sureb, ta tahtis kodukiriku alla saada. Lapse tahtis ta perele anda. Peeter ei tohtinud sellest teada. VM ei aksepteeri. Leena aksepteerib Miili lapse ja lubab teda kasvatada. Miili suri ära.
Pärast vihahoogu nõustuvad ka bussist mahajääjad minuga sajaprotsendiliselt. Suurim ja tugevaim meie peres on papa Peeter. Ta on ka kõige pahasem, kui ma mõne krutskiga hakkama saan. Papa näeb neljakümne ühe aasta kohta päris noor välja, kuigi pea on tal pooleldi kiilakas. Peeter on ainus, kes julgeb mind laualt maha lükata, kui nemad parasjagu hommikusööki söövad. Vahepeal annab ta mulle paar laksu, aga sellest pole hullu. Enamuse ajast on ta ikkagi sõbralik ja kiunub kõrge häälega kui mind nägema juhtub. See kriiskamise harjumus on muideks neil kõigil küljes. No on rumalad, arvavad vist, et ma ei pane neid muidu tähele. Nüüd jõudsimegi järjega minu lemmiku, mamma Malle juurde. Ta on kõige parem mamma. Lubab mul alati enda juures voodis magada, ei aja mind isegi siis ära, kui ma tema raamatu peale heidan. Ka söögilaual ja lillepeenral tohin ma mamma nähes peesitada. Malle teab, et on minu lemmik, seepärast ta mind hoiabki
muude tunnuste järgi. A3a1. Substantiiv (+ verb) + inessiivne kohamäärang: Vares varnas (müts); Konn karjub põues (uur). A3a2. Miski millegi all ~ peal ~ otsas ~ keskel ~ ümber ~ sees ~ vahel ~ üle ~ taga ~ ... ja nende inversioone: Allikas kuhja otsas (võisilm pudru sees); Üle ilma pihlakas (vikerkaar); Kibuke kesk merd (naba); Luukene läve all (sõlg); Nuiakene nurga pääl (lehma saba); Jänes jookseb üle mäe (tuisk); Noorik nutab nurga taga (tuul kiunub). A3a3. Substantiiv (+ verb) + kohamäärang, mille koosseisus atributiivlaiend: Isa poja peos (aiateivas ja vits); Mets lihamäe pääl (juuksed); Ingel istub hiire pesas (küünal lühtris); Tihane tiksub raudse linna all (looma kaelakell). A3a4. Atributiivlaiend subjekti poolel: Hiire teerada ümber toa (räästatilgad); Hõbeleht ukse all (prees); Hall härg möirab nurkas (käsikivi); Valged lambad hüppavad meres (herned pajas). A3a5
varajane emotsionaalne Kui Andrese ema on samas toas, siis poeg side vastsündinuga) on vaatab tema poole, naeratab talle, räägib temaga 1970ndatest alates ja roomab talle järele. Kui ema lahkub, siis poiss uurimistöö raskuspunkt karjub. Ema tuleb tagasi, poiss kiunub rõõmust. nihkunud kahepoolsele Kui poiss on hirmul või õnnetu, siis ta tolgendab protsessile, mida takjana ema küljes. Andresel on tekkinud esimene kiindumus. nimetatakse kiindumuseks (attachment). Kiindumus on protsess, mis avaldub sündimisele järgneva kuue kuu kestel ja mis põhineb ema ning lapse vastastikusel käitumisel teineteise suhtes. Kiindumus
su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.. Hing lahkus õhates raugenud kehast. Tema surivoodi ees seisid nuttes ta naine, poeg Tambet oma naisega ja nende poeg Jaanus, kes tol ajal oli kaheksa-aastane