rämpstoidu vürtsiste, soolaste ja magusate tugevate maitsetega võib kujuneda vastumeelsus kasulike toitude suhteliselt mahedama maitse suhtes. Seetõttu asendavad rämpstoidud paljude laste menüüs kasulikumad ning toitaineterikkad toidud. Kui lapsed söövad toidukordade vahel kartulikrõpse ja küpsiseid, siis suure tõenäosusega ei söö nad hiljem piisavalt puu- ja juurvilju, mistõttu saadakse ebapiisaval hulgal C-vitamiini ja kiudaineid. Kiudainetevaene toit põhjustab kõhukinnisust ja teisi seedeprobleeme, mis võib viia kõhuvalu ning ebamugavustundeni. Kõrge suhkrusisaldusega rämpstoit põhjustab veresuhkru tasemes järske tõuse, see aga muudab lapsed väsinuks, tüdinuks ning kergestiärrituvaks. Seetõttu on kõrge suhkrusisaldusega rämpstoite tarbivatel lastel sageli vähem motivatsiooni aktiivseteks ülesanneteks ning liikumiseks, see aga omakorda tõstab veelgi ülekaalulisuse ohtu. Kõrge
Kõhukinnisus Normaalse roojamise sagedus on igal lapsel erinev ja see sõltub lapse vanusest, toitumisharjumustest ning elureziimist. Kõhukinnisuse puhul on roe kõva, roojamine tavapärasest harvem (2-3 korda nädalas) ja see põhjustab vaevusi. Kõhukinnisust võib põhjustada: Seedetrakti funktsioonihäire, haigus või ravimid. Vale toitumine - vähene vedeliku (joogi) hulk päevas - ühekülgne ja kiudainetevaene toit - piima ja piimatoitude liigtarbimine (üle 0,5 l päevas). Psühholoogilised põhjused - valuliku roojamise kogemus (peamine kõhukinnisuse põhjus väikelastel) pealesurutud potitreening - ebameeldiv WC, privaatsuse puudumine jne. Elukorralduse muutused (lasteaeda või kooli minek jne). Vähene füüsiline koormus (koolieas). Kõhukinnisuse sümptomid: Kõhukinnisuse puhul koguneb jämesoole lõpuossa kõva roe, mille väljutamine on vaevaline
või insuliini toime nõrgenemisest kudedes ehk insuliinresistentsusest. Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · naistel põetud rasedusaegne diabeet 5
Keemilise ehituse poolest on need tselluloosid, hemitselluloosid ja pektiinid. Kiudainete vananenud nimetusena võib kohata mõistet ballastained. Seedenäärmete ensüümid ei lõhusta kiudaineid, need läbivad seedekulgla kuni jämesooleni keemiliselt muutumatult ja lõhustatakse alles jämesoole bakterite ensüümide poolt. Küll aga seovad nad seedekulglat läbides rohkesti vett ja sapphappeid ning oma suhteliselt suure mahu tõttu stimuleerivad soolte motoorikat. Kestev kiudainetevaene toit võib põhjustada või soodustada kroonilist kõhukinnisust ja sellest tulenevaid häireid, ülekaalulisust, II tüüpi suhkurtõve, hüperkolesteroleemiat ja mõningaid vähivorme. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja vees mittelahustuvateks. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju aedviljas ja mõningal määral ka kaeras ja odras, vees mittelahustuvaid aga täisteratoodetes. Kiudaineterikkad toiduained on kaalikas, hernes, porgand, oad, pähklid, kõrvits, ploomid, sõstrad,
Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Sekundaarse diabeedi peamisteks põhjusteks on : 1) geneetilised defektid beeterakku funktsioonis (nt. kromosoom 12, HNF-1) 2) eksokriinsed pankreasehaigused
annaabi.ee 
