ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin, õli jms). Kustutamiseks süsihappegaas (CO2), vaht, pulber, mittemuutuvad pulbrid C-klass: põlevgaasid: LNG-liquified natural gas; LPG liqued petroleum gas. Kustutamiseks pulber D-klass: põlevad metallid (leelismetallid), nt. K, Na, Mg. Kustutamisek pilber, CO2 ja halogeenid
Süsivesikute lõhustamine algab sülje alfa amülaasi mõjul suus. Jätkub maos nii kaua kuni toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik lõhustamine lõplik lõhustamine toimub aga peensoole enda ensüümide toimel. Need on laktaas, sahhariid… Toidu kiudainetes sisalduvad polüsahhariidid, aga lõhustatakse jämesoole bakterite ensüümide poolt. Monososahhariidide imendumine toimub peensooles, imenduvad verre (glükoos, galaktoos, fruktoos - need on monosahhariidid). Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes
Naatrium ja kaaliumdikromaat Na2Cr2O7, K2Cr2O7 Kaaliumpermanganaat KMnO4 Naatriumhüpoklorit NaOCl Naatriumperboraat NaBO2.H2O2.3H2O Kaaliumjodaat KIO3 Naatriumpersulfaat Na2S2O8 Tekstiilikeemias kasutatavad redutseerijad: 14 Naatriumhüdrosulfit Na2S2O4 Naatriumvesiniksulfit NaHSO32 Vääveldioksiid SO2 Glükoos C6H12O6 Naatrium formaldehüüd sulfoksünaat NaHSO2.CH2O 3. 2. Pleegitamine ja pesemine. Kiudainetes on sageli sellised värvaineid, millest tahetakse vabaneda. Olemuselt on tselluloos ja paljud teised kiudu moodustavad polümeerid valged, kuid sisaldavad lisandeid, mis annavad kiule kollaka tooni. Eriti palju on neid lisandeid linas, puuvillas on vähem. Pleegitamine on olulisem naturaalkiudude korral, sest sünteeskiudusid saab valmistada nii, et nad oleksid valged. Vanasti pleegitati kangaid päikesevalguse käes. See võttis küllalt palju aega ega olnud väga efektiivne
Süsivesikute lõhustamine algab sülje alfa amülaasi mõjul suus. Jätkub maos nii kaua kuni toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik lõhustamine lõplik lõhustamine toimub aga peensoole enda ensüümide toimel. Need on laktaas, sahhariid... Toidu kiudainetes sisalduvad polüsahhariidid, aga lõhustatakse jämesoole bakterite ensüümide poolt. Monososahhariidide imendumine toimub peensooles, imenduvad verre (glükoos, galaktoos, fruktoos - need on monosahhariidid). Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes endis
- raua imendumine Leidub loomaliha, mustsõstrad, vaarikad Jood - kilpnäärme hormoonide süntees - kilpnäärme normaalne talitlus leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor - hammaste areng - hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) - kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni - vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja estratsellulaarseks (rakuväline, ümbritseb rakke). organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitakse tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Inimorganism vajab tavalise temperatuuri ja igapäevase töörežiimi juures 2,2-2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett
kilpnäärme normaalne talitlus Leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor hammaste areng hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni: vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal: inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja estratsellulaarseks (rakuväline, ümbritseb rakke). Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitakse tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Inimorganism vajab tavalise temperatuuri ja igapäevase töörežiimi juures 2,2-2,8 liitrit vett ööpäevas
annaabi.ee 
