Elmar Kits oli eesti maalikunstnik. Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Int...
võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(mitte karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub? Sipelgatest ja termiitidest b)Koosta üks 4- lüline toiduahel, milles on osanik ka teie loom. Sipelgad – soomusloom- leopard- hüään 5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja? Kaetud soomustega, mis neid hästi kaitsevad 6. Mille poolest see loom sarnaneb või erineb …..
Mõtlen küll, et tundi minna ei viitsi, aga see on ainult mulle endale kasulik. Kõige soodsam aeg liikumise alustamiseks on noorusiga, kuna täiskasvanu eas on palju raskem sportimisega alustada. Noorena viitsitakse kõigega tegeleda ja uued tegevused pakuvad noortele huvi. Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine. Seitsmendas või kaheksandas klassis hüppasin julgelt üle neljanda kõrguse, üheksandas aga ei julgenud algul kolmandast kõrgusest ülegi hüpata. See näitab, et tuleb alustada juba noorelt. Kui juba väiksena tehakse sporti ja see meeldib, siis on kindel, et ka suurena jätkatakse. Need kes ei tee sporti, ning isuvad päev otsa arvuti taga või vedelevad diivanil ja vaatavad telekat on palju tihedamini haiged kui need kes teevad sporti. Sporti armastavatel inimestel on
Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha, siis talvel murtud kitsest piisab kõigest üheks söömakorraks. Ülejääk jääb juba teistele. Oma käitumisega ongi ilves teiste loomade ja raipetoiduliste lindude abiline, kelle tabatud saagist paljud osa saavad. VAENLASED Ilvese suurim vaenlane on inimene. Võib juhtuda, et toitumisel tähelepanu kaotanud ilves langeb ka hundi saagiks, kuid see on ülimalt harv juhus. Üldiselt võib öelda, et ilves on metsas üks neist loomadest, kes on toiduahela tipus ning
IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini. Kaugemaa oleks võinud keskuseks olla. Iisakule pakuti tööd liinide ülevaatajana, kuid ta keeldus sellest, sest siis oleksid talutööd unarusse jäänud. Töö sai brede Olsen. Oliine valetas, et neil on 15 kitse, kuigi oli 16. See ajas iisaku segadusse. Ta uuris ega pojad (leidsid inseneri pliiatsi, olid sellest vaimustuses) midagi ühest kitsest ei tea. Peagi tuli välja, et Iisakul on 3 lammast puudu. Ta kahetses, et ta Oliinele varem polnud vastu hakkanud. Iisak õpetas poistele aabitsat ning lausus: ,,Kui kuud saab haarata vasema käega, siis on see noorkuu, kui aga paremaga, siis vana." X Taas tuli Geissler. Ta soovis osta Iisakult maad. Ta maksis maa-ala eest mägedes 200 taalrit. Geissler rääkis ka , et Ingerit üritatakse vanglast välja aidata. Talle olevat tehtud huuleoperatsioon. Iisak asus taluhooneid üle värvima
IX Kaugemaale (Iisaku talu nimi) tuli üks insener koos töödejuhatajaga ja töölistega. Taheti rajada telegraafiliini. Kaugemaa oleks võinud keskuseks olla. Iisakule pakuti tööd liinide ülevaatajana, kuid ta keeldus sellest, sest siis oleksid talutööd unarusse jäänud. Töö sai brede Olsen. Oliine valetas, et neil on 15 kitse, kuigi oli 16. See ajas iisaku segadusse. Ta uuris ega pojad (leidsid inseneri pliiatsi, olid sellest vaimustuses) midagi ühest kitsest ei tea. Peagi tuli välja, et Iisakul on 3 lammast puudu. Ta kahetses, et ta Oliinele varem polnud vastu hakkanud. Iisak õpetas poistele aabitsat ning lausus: ,,Kui kuud saab haarata vasema käega, siis on see noorkuu, kui aga paremaga, siis vana." X Taas tuli Geissler. Ta soovis osta Iisakult maad. Ta maksis maa-ala eest mägedes 200 taalrit. Geissler rääkis ka , et Ingerit üritatakse vanglast välja aidata. Talle olevat tehtud huuleoperatsioon. Iisak asus taluhooneid üle värvima
Radiatsioon. Päikesekiirgus on ainuke energiaallikas, mida rohelised taimed kasutada saavad. Kõige kõrgem radiatsioon on madalatel laiuskraadidel. Erinevad taimekooslused saavad päikeseenergiat erineval viisil. Kui leht püüab kiirguse kinni, siis võib see sealt tagasi peegelduda kusjuures lainepikkus ei muutu, või edasi liikuda järgmisele lehele kui osad lainepikkused on juba välja filtreeritud. /Spektri värvid: Peremees ootab kitsest raha, sulane tema liha: Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla/. Fotosünteesi käigus muudetakse kiirgusenergia energiarikasteks keemilisteks süsinikuühenditeks, mis hingamise käigus lõhustatakse. 380-710 nm vahemik, kus roheliste taimed pigmendid valgust Lehekülg 13 neelavad. 56% kiirgusest pole fotosünteetiliselt tarbitav
prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla) 2 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kas mõne teise tähe poolt valgustatud Maa-sarnasel planeedil oleks vikerkaar samade värvidega, kui Maal? Planeedi atmosfääris tilkasid kunagi ei ole või ei ole atmosfäärigi, siis ei ole kunagi ka vikerkaart
varakevadel ning heidetakse maha novembris. Sarvede esmane funktsioon ei ole kindlasti kaitsta kiskjate eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas lõhnanäärmed ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest sekreeti, millega tähistatakse territooriumit. Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel 40 seevastu on 57 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas. 2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli
» Ses mahedas kutses enda juurde tulla ja ka selles, et preili teda nimepidi hüüdis, peitus salajane soov ära leppida. Kapten Phoebus de Cäteaupers (temap see on, kes selle peatüki algusest saadik lugeja silmade ees seisab) tuli aeglaste sammudega palkonile. «Noh,» ütles Fleur-de-Lys õrnalt oma kätt Phoebuse käsivarrele pannes, «vaadake seda väikest, kes seal sõõris tantsib. Kas see on teie mustlanna?» Phoebus vaatas ja ütles: «Jah, ma tunnen ta kitsest ära.» «Oi, tõesti, kui ilus kits!» hüüdis Amelotte käsi imestusest kokku lüües. «Kas ta sarved peaksid tõesti kullast olema?» küsis Berangere. Proua Aloise lausus vahele, ilma et oleks end oma tugitoolis liigutanud: «Kas pole ta neid mustlasi, kes mullu Gibard'i värava kaudu Pariisi tulid?» «Armas ema,» ütles õrnalt Fleur-de-Lys, «selle värava nimi on nüüd Põrgu värav.» Preili Gondelaurier teadis, kuivõrd kapten ennast puudutatud tundis olevat ema
annaabi.ee 
