Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse,
kasutatakse kanepit purjede ja ka telkide valmistamiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri. kanep ja lina (300x mikroskoopiline suurendus) -2- Valkkiud Valkkiud on loomse päritoluga. Valkkiudained on vill ja siid. Vill Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb
Seetõttu sobib ta ideaalselt aluspesuks igal aastaajal. Mahepõllunduses toodetud merinovill saadakse lammastelt, keda on ainult looduslike vahenditega söödetud ja hooldatud. Nii on tulemuseks tervislik vill loomuliku rasvasisaldusega. VILLAFLIIS Valmistatud puhtast lambavillast, eriti tihe ja kohev. Väga hea sooja omadusega ja samas väga kerge ja pehme. Väga harva saadav kõrge kvaliteet. CASHMERE VILL See pehme ja siidiselt läikiv vill saadakse Cashmere kitsedelt. Need kitsed kasvavad Kesk- Aasias. Villa saadakse ainult üks kord kevadel, kui talvekasukas on maha tulnud. Selleks kasutatakse jämedaid kamme, millega vill seljast maha kammitakse. Ühe kampsuni saamiseks kulub 4-6 kitse vill. Eriliselt elegantne, pehme ja vastupidav. VILLAHEIE Villaheie näeb välja nagu vatt ja sobib ideaalselt haavade paranemiseks. Väga pehme punetavale pepule. Teda ei saa pesta! Paar korda saab teda päikese kätte panna, et vill saaks oma raviomadusi taastada.
olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on 5 kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. (Piirsalu, P.) Alates Eesti iseseisvumisest on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Seda sellepärast, et kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, nii saab kitse pidamine anda osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. See ka põhjuseks miks kitsede arvukus tõusnud ning 2010.aastal oli Eestis ligikaudu 3700 kitse. (Piirsalu, P.) Keskmine piimatoodang jääb 450 kg lähistele laktatsiooniperioodil. Kitsepiima
Kuna uut aretusmaterjali vajati ka väikeste kodumajapidamiste farmides, siis toodi üksikute kitsekasvatajate endi poolt teistest liiduvabariikidest (Venemaalt, Lätist ja mujalt) vähesel määral piimatõugu kitsesid. Selline elusloomade sissetoomine toimus stiihiliselt ilma igasuguse riikliku koordineerimiseta ning vastavalt kitsekasvataja maitsele ja võimalustele. Koos Eesti iseseisvumisega on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Kuna kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, siis võib kitsepidamine anda märkimisväärse osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. Seepärast on kitsede arvukus on tõusnud ning 2008.aastal oli Eestis ligikaudu 4000 kitse. Kitsede arvukus Eestis Aasta Lammaste ja kitsede Sealhulgas kitsi (arv arv (tuhandetes) tuhandetes)
rahavoogude meetodil. 2004. aastal sündis juurde viis kitsetalle. Karja keskmine väljalüps aruandeaastal oli keskmiselt 600 liitrit kitse kohta. Otsesed ja kaudsed karja ülalpidamiskulutused (loomade toit, lüpsjate palk, lauda ülalpidamiskulutused, kulum jne) kajastati tekkimise hetkel kasumiaruandes perioodi kuludena 35 summas 50 000 krooni. Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse karja ülalpidamiskuludest 90% saadud piima omahinnaks ning 10% kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine:
õigustuse; 2) käsitöölisi, näiteks seppi, kes valmistavad relvi; 3) kirjutajaid, kes talletavad palju rohkem informatsiooni, kui mälu suudab säilitada. Kultuurtaimi ja kariloomi saab kasutada ka kaitseks külma vastu. Kultuurtaimedest (puuvill, lina, kanep) saadakse kiudainet, millest on võimalik valmistada rõivaid, vaipu, võrke ja köisi. Mitmetelt koduloomadelt saadi loomset kiudainet (vill lammastelt, kitsedelt, laamadelt ja alpakadelt, siid siidiussidelt). Nooremal kiviajal, enne metallitöötlemise tundmaõppimist, olid käsitööesemete valmistamise tähtsaks tooraineks koduloomade luud. Veisenahkadest valmistati tarbeesemeid. Põhja- ja Lõuna-Ameerika üht varasemat kultuurtaime pudelkõrvitsat ei kasvatatud söögiks, vaid hoopis anumana kasutamiseks.
annaabi.ee 
