Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linnas valitses kindel kord, samuti ka oma arenguloogika. Üha enam üritati linnu avardada, planeerida ning kaunimaks muuta. Linnu valitses raad. Keskaegses linnas
5.Aglomeratsioonitööstus.-tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega vajades erinevaid tugiteenuseid.,oskustööjõudu,koostööpartnereid(autotööstus). 6.Kõrgtehnoloogiline tööstus.-seda iseloomustab uuringu-ja tootearenguskulude suur osatähtsus toote omahinnas. 7.Kapitalimahukas tööstus.-on seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga. Ettevõtlusklaster e. kobar paljude eritüüpi kitsate spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus,mis on seotud sarnase toote või toodete grupi valmistamisega. Ettevõtete rahvusvahelistumise põhjused:juurdepääs loodusvarale,laieneda uutele turgudele,püütakse alandada toomiskulusid,suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad: 1.Esimene põlvkond-Euroopa kaubanduskompaniid,kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi 2
Kindlasti oli toetuseks ka see, et enda toas rippusid mu vanad püksid, mis olid kitsaks jäänud ja ootasid uuesti kandmist. Toimetulek oli kindlasti raske, aga see oli seda väärt! Minu tulemused Peale 14 päeva dieedi pidamist märkasin ma oma saavutusi. Minu eesmärk oli 2 nädala jooksul alla võtta umbes 5kg. Seega võin öelda, et eesmärk oli peaaegu täidetud. Võtsin ma kaalust alla 4kg. Probleemsetel kohtadel on ka näha tulemusi. Kuid enda vanade kitsate pükste siisse ma küll veel ei saanud. Ma ei hakka selle peale muretsema, sest hakkan edasi tervislikult toituma ja usun, et varsti saan ma püksid uuesti jalga panna. Kasutatud kirjandus 1. Dr Miriam Stoppard. 2001. Tervislik salenemine. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=22185
sukaad- suhkurdatud puuvili v puuviljakoored terriin- vormiroog ala carte - toidukaardi järgi (eritellimusel valmistatavate roogade kohta) comme il faut- nii, nagu peab, laitmatult force majeure- vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord v sündmus 11. Pange sulgudes olev sõna õigesse vormi. Lapsed hüppasid meres üle ......lainete............ (lained). Lapsed imetlesid jõuluõhtul ............küünalde........... (küünlad) sära. Suundusime .........kitsate........... (kitsad) tänavate poole. Tegu oli .........taltsate............ (taltsad) loomadega. Ta kurtis tüütute ......kärbeste...... (kärbsed) üle. Nemad ainult naersid ............vaeste............ (vaesed) üle. ,,Maril oli siiski õigus," ............möönis.......... (möönma (lihtminevik)) ta. 12. Tõmmake õigele variandile joon alla. Kui mõlemad on õiged, siis mõlemale. mõtelda mõelda alkoholilembeline alkoholilembene
kujunesid sood. Jääaegade tunnistajana on poolsaartele jäänud suured rändrahnud. Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet) KOKKUVÕTE Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline
annaabi.ee 
