Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. 1859. aastal avastas teine prantslane C. Rouget kitosaani. Kitiini on lülijalgsete väliskeletis, seente rakukestades, käsnades, ainuõõssetes. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada selleks tuleb kuumutada kitiini tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi
struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina,
o vähendamaks nitrosoamiinide teket, o foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, o aju normaalseks funktsioneerimiseks, o steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, o luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, o raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. 13) Lipiidid: mesilasvaha, searasv, östrogeen Valgud: laktaas, kitinaas, hemoglobiin, amülaas, klorofüll, aktiin, müosiin, keratiin Süsivesikud: glükoos, glükogeen, tärklis, tselluloos, laktoos, kitiin
suuõõne niisutamine, antimikrobiaalne kaitse (S.sanguis, S.mitis, S.gordonii, A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine
muutustele või RNA sünteesi muutustele. • Etüleen - (C2H4) ehk (H2 - C = C - H2). Etüleen on signaalmolekul viljade valmimisel, patogeenide (seened, bakterid, viirused) rünnaku puhul (patogeenide rünnaku puhul tõuseb etüleeni sünteesiva ensüümi, ACC (aminotsüklopropaan-karboksüülhappe) süntaasi ja etüleeni enda hulk taimes). Signaali järgselt suureneb mitmete hüdrolüütiliste ensüümide (kitinaas, glükanaas, fenüül- ammoonium liaas ehk PAL) süntees ja tekivad muutused rakuseintes. Etüleen tekib ka madalate (positiivsete) temperatuuride korral. Etüleen põhjustab lehtede vm organite abstsissiooni. Abstsissioon ( on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub. Tavaliselt on selleks lehed või viljad, harvem õied, seemned jt. Lehtede varisemine sügisel nt. Etüleen on väga levinud signaalaine, mis tekib väga erineva stressi korral.
Seriini nukleofiilsust assisteerib His (käitub üldise aluse katalüsaatorina) ekstraheerib prootoni. Tekib sideme katkemine ja vabaneb esimene produkt peptiidi aminoterminus. Reaktsiooni teises astmes hüdrolüüsitakse vaheühend katki ja vabaneb C-terminus. Teises etapis käitub His üldise happe katalüsaatorina. 59 Substraat - vahendatud katalüüs Ntx kitinaas. Beeta-glükosiidse sideme hüdrolüüsiga tegemist. Kitinaas kasutab nukleofiilina substraadi enda atseetamido rühma hapnikuaatomit. Kovalentne vaheühend tekib nüüd substraadi enda sees (ringstruktuur). Reaktsiooni teises etapis ringstruktuur hüdrolüüsitakse vee poolt. Esimeses etapis on am.hape kui hape ja teises etapis kui alus. Produkt-vahendatud katalüüs Inimese 8-oksoguaniini DNA glükosülaas Osaleb DNA reparatsioonis oksüdatiivse kahjustuse elimineerimises. 8-oks
Ammoonium MIKROOBNE LAGUNDAMINE Huumus/fulvohapped NH4+ NH3 CO2 H2O Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist ammooniumiks. Protsessi esimest etappi viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm. Nukleiinhappeid lagundavad ribonukleaasid ja desoksribonukleaasid (jagunevad endo- ja eksonukleaasid). Ureaas lagundab uurea CO2 ja NH3 -ks. II Rakusisesed ensmid Aminorhmade puhul toimub aminorhma eemaldamine aminohappe dehdrogenaaside vi okdaaside vahendusel deamineerimise protsessis. Nukleotiidide lagundamine on mitmeetapiline protsess. Enamasti on aminohapete, aminosuhkrute ja nukeiinhapete lagundamisel heterotroofsete mikroobide eesmrgiks
Teiselt poolt mõjutab Gac-süsteem positiivselt biofilmi moodustumiseks vajalike eksopolüsahhariidide tootmist pel ja psl operonidelt. Lisaks on GacS/A süsteem P. fluorescens'is seotud biokontrolli faktorite tootmisega. Näiteks kontrollib GacS/A süsteem sekundaarsete antimikroobsete metaboliitide sünteesi, mis kaitsevad taime patogeensete seente eest. P. aeruginosa's on Gac-süsteem seotud virulentsusega, reguleerides sekreteeritavate ensüümide nagu proteaas, fosfolipaas C ja kitinaas, kudede koloniseerimiseks vajalike faktorite ja virulentsusfaktorite (lipaas, tsüaniid ja püotsüaniin) tootmist. E. coli's on GacS-i homoloogi BarA (ingl k bacterial adaptive response) signaalmolekuliks atsetaat, formaat ja lisaks veel teised tsitraaditsükli vaheühendid, kusjuures atsetaat võib mõjuda otse GacA homoloogile UvrY-le. Perekonna Pseudomonas liikidel pole GacS-i signaalmolekuli kirjeldatud, kuid põhjalikult on uuritud GacS/A rakusisest signaalirada
annaabi.ee 
