Veekogu põhjas liigub pea ees, ujudes tagakeha ees. Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist. Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad. Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad mosaiikselt ning tajuvad liikumist. Lõugadega peenestatakse toit (vetikad, selgrootud, surnud konnad ja kalad). Edasine peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku
Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Nad töötavad ümber suure osa taimsest massist. Ning ise on nad toiduks paljudele loomadele (konnad, pardid) Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka).
tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või kuival maal, teised harpuunivad oma mürginooltega kalu ning mõni puurib mulkusid merikarpide kodadesse ja ründab neid. Toidu iseloomust sõltumata kasutab enamik kõhtjalgseid sellest palakeste saamiseks erilist keeletaolist elundit hõõrlat ehk raadulat. Hõõrel on kaetud tuhandete tillukeste konksjate kitiinhambakestega, millega tigu toitu lahti kraabib ja peenestab. Osa tigusid, eriti kopsteod, on hermafrodiidid neil on nii isas- kui ka emassuguelundid. Enamik vees elavaid tigusid on aga lahksugulised. Sigimiseks peavad emased ja isased kokku saama. Emased munevad, munad on tavaliselt kogumikena, mida katab kaitsev kest. Enamasti kooruvad munadest tillukesed teod, mõnel liigil esineb aga vahevorm, vabalt ujuv purjukvastne, keda ookeanihoovused võivad väga kaugele kanda. 6 Alamklass: eeslõpusesed
Lülijalgsed- sitikad-satikad-mutukad (mikroskoopilised vähid, ämblikud, skorpionid, liblikad, mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber hõõrel- arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja pealjalgsete suuõõnes toidu hankimiseks. Lihtsilm- ühest läätsest koosnev silm selgrootutel Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudest osasilmakestest ja millega vaadates loom näeb objekti mosaiik pildina Päis- paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. välistoes - selgrootute lihaseid hoidev mass. Nt vähid või tigu kitiinkest- selgrootute kaitsekiht (nt putukatel see kõvem kiht)
koos ka liiki ennast 100 elupaik - koht, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks vajalikud tingimused 82 elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas 94 G gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi liikumine organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel 48 H hingamine - ainevahetusprotsess, mis annab eluks vajalikku energiat ja mille käigus tarbitakse hapnikku ning eritatakse süsihappegaasi 48 hõõrel - arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hankimiseks 19, 22 K kahekülgne sümmeetria - keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil 6 kehasisene viljastumine - sugurakkude ühinemine emaslooma kehas 53 kehaväline viljastumine - sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees 53 kestumine - perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada 28
annaabi.ee 
