Audentese Ülikool Sotsiaalteaduskond Henri Kissingeri kohtuprotsess Referaat 05.04.2006 Henry Kissingeri kohtuprotsess "Each success only buys an admission ticket to a more difficult problem". Henry Kissinger Arutele Osavõtjad: Robert Ingersoll, Joseph Sisco, Carlyle Maw Deputy, Lawrence Eagleburger, Philip Habib Monroe Leigh, Legal Advisor, Jerry Bremer Aeg: detsember 18, 1975 Toon välja paar lauset ja küsimust, mis sellel jutuajamisel teemaks tuli. Sekretär:"Ma tahan, et
kokkulepet tuumajõudude likvideerimiseks- nad ebaõnnestusid. Mul on tunne, et varsti võib tulla olukord, kus on juba liiga hilja midagi muuta. Õnneks on üldsuse tähelepanu üha rohkem koondumas antud teemale. Oma osa selles tendentsis on kindlasti andnud ebastabiilsete regioonide püüd end tuumarelvaga varustada. Sama on juhtunud ka kõrgemal tasemel, eelmisel aastal ilmus Wall Street Journalis kirjutis, kus neli kogenud riigimeest - George Schultzi, Henry Kissingeri, William Perry ja Sam Nunn – kutsusid üles astuma samme selle poole, et vabastada maailm tuumarelvadest. Artikkel pälvis laiema üldsuse tähelepanu ning ma loodan, et neid võetakse kuulda ja inimkonna pea pealt tõstetakse ära kirves, mis on siiani olnud iga hetk valmis kukkuma. Kuulus saksa sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz on öelnud, et sõda on inimsuhtluse akt, mis kuulub ühiskondliku elu valdkonda. See on suurte huvide konflikt, mis leiab verise lahenduse ja
selle tulemusel kutsus ka Iraak oma sõdurid koju. 24 oktoobril kuulutas ÜRO Julgeoleku Nõukogu välja resolutsiooni 339, mis sisaldas endast üleskutset kõigil konflikti osapooltel kinni pidada relvarahu tingimustest mis pandi paika resolutsiooniga 338. 26 oktoobril lõppes kõigil rinnetel organiseeritud lahingutegevus (mõningaid üksikuid kokkupõrkeid siiski veel toimus). Selle tulemusel jäi Egiptuse Kolmas Armee praktiliselt pantvangiks iisraellaste kätte. Iisrael oli kätte saanud Kissingeri ähvarduse toetada ÜRO resolutsiooni, mis käsiks kõik väed tagasi tõmmata, aga enne kui nad jõudsid vastata saatis Egiptuse julgeoleku sekretäri nõunik Hafez Ismail Kissingerile teate, et Egiptus on valmis asuma otsekõnelustesse Iisraeliga kui Iisrael nõustub mittesõjaliste abisaadetiste läbilaskmisega Kolmanda Armee juurde ja nõustub täieliku relvarahuga. Läbirääkimised leidsid aset 28 oktoobril Iisraeli kindralmajor Aharon Yarivi ja Egiptuse kindralmajor
Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015) 12 Vietnamis, Kennedy nõusolekul toimub sõjaväeline riigipööre, Diem kukutakse ja hukatakse. (Riik selle tulemusena siiski demokraatlikumaks ei muutunud, lisaks oli Diemil õnnestunud suhteliselt edukalt nullist üles ehitada riigi valitsemissüsteem, mida tuli nüüd uuesti alustada) (See oli Kissingeri arvates viimane hetk, kus USA oleks saanud veel sõjast kõrvale jääda.)38 1964-1973 aastatel puhkes Vietnamis uus sõda, mida tuntaksegi Vietnami sõja nime all. Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid omakorda toetasid majanduslikult ja sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei
2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi. Kissinger ja Nixon Ping-pongi diplomaatia 70ndad: USA-Hiina suhete paranemine. USA-NL suhted hakkasid ka paranema, seoses tuumarelvadega. Kõik pingelõdvendused tulevad USA initsiatiivil. Jaapani probleemi lahendamine- kindlustunde andmine seoses Hiina suhete paranemisega. SÜSTIK-Diplomaatia (shuttle diplomacy)- Miks shuttle?- Korduv kiire sekkumine. Kissingeri läbirääkimiste vahendamist Iisraelis ja Lähis-Idas. Jimmy Carter (James Earl Carter jun. 1924) 1977-1981: moraalist ja inimõigustest lähtuvalt (toetatakse riike, kus USA seisukohast inimõigusi jälgiti ja seal astuti inimeste kaitseks välja, kus ei jälgitud). Väga ebaõnnestunud president. v.a Camp David 1979 Egiptuse ja Iisraeli, kus Egiptus ei rünnanud enam Iisraeli. *NL tungis Afgaani, Carter väitis, et see on ohtlikum hetk Külma Sõja ajal
Kolm päeva ja kogu elu” (2001)44 on enam-vähem kokkuvõte tema 1996. aastal ilmunud kaheköitelisest teosest.45 Uuendatud versioonis rünnatakse endisest tuge- vamini Jeltsinit, keda autor nimetab süngeks isikuks (черная личность) Vene aja- loos. Uusi nüansse on lisatud Gorbatšovi ja tema kaaskondlaste “riiki ja parteid lammutava” tegevuse kirjeldusse. Süvendatud on ka autori põhivaenlase – Ameerika imperialismi ja selle salasepitsuste – paljastamist, sh on juttu Kissingeri ja Brzezinski pärandist. 43 Широнин В. КГБ – ЦРУ, 156–158. 44 Крючков В. А. Личное дело. Три дня и вся жизнъ. Олимп, АСТ, Москва, 2001. 45 Крючков В. А. Личное дело, 1–2. Олимп, АСТ, Москва, 1996. 143 Suure osa üllitisest pühendab Krjutškov Liidu vajalikkuse ja selle lagunemise
annaabi.ee 
