Leht Books of Kells´st ja leht Lindisfarne evangeeliumist RAAMATUKUNST Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second level Third level Fourth level põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Just usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Aga inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud , näiteks raamatu kaane kaunistuseks mõeldud pronksplaadil, mis kujutab ristilöömist Majad ja Ehitised Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste
· Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine
Tähtsam kunstipärand kirjakunst, illustratsioonid (usulise sisuga). Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8. Saj oli Iirimaal kultuuriline õitseaeg ja klooster oli vaimse elu keskuseks. Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid sisaldasid paelornamentikat, skemaatilisi kisklevaid koletisi/loomi (loomastiil), ristimotiiv või mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel
Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751
Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usueluiseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ja muud usulise sisuga kirjandust ning tahtsid jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk. Sellisteks märkideks võisid olla nt. evangelistide sümbolid - ingel, lõvi, härg, kotkas. Neid oli võimalik kujutada väga skemaatiliselt ja ornamenti sobitada. Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest.
8.saj oli Iirimaa kultuuriline õitsenguaeg Levis kloostrite rajamine (usu ja vaimse elu keskused); kristlike käsikirjade kujunduses eeskujuks keldi ja Kristuse monogramm „Book of Kells'ist“. germaani rahva kunst Maaling pärgamendil. U. 800.a. Leheküljed kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, kuhu põimiti kisklevaid skemaatilisi koletisi ja listi mingi kristlik märk(ingel, lõvi, härg, kotkas) Kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid oma räävretkega 8.saj. Kunst Esiohal käsitöö:roomapärased metallist joognõud, keraamilised ja klaasist Leheküljed Lindisfarne'i evangeeliumist. tarbeesemed
Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid.
illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik ja muidugi on käsikirjad usulise sisuga. Neid kirjutati ja illustreeriti kloostrites. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvkunsti kogemust. Kirjutasid ümber piiblit jm usulise sisuga kirjandust. Käsikirju kaunistati, et rõhutada jumalasõna väärtust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, millesse mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Oranmendile lisati mõni kristlik märk. Inimese kujutamisel olid need iiri mungad väga kohmetud ja abitud. Vastuolu antiikkunstiga oli täielik. Kujundati eriliselt ka teksti esimene täht initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest. Omapärase usu tunnistajana on säilinud väikesed külakirikud ja kiviriste. Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid, kes 8.saj
See võib tugineda nt jumalikule autoriteedile, valitsejate tarkusele, heale päritolule või ühiskondlikule kokkuleppele.. Max Weber (1864-1920) ei uskunud eriti demokraatia ja kodanikuühiskonna arengusse. Ta arvas, et tulevikus saab määravaks kasu, mitte eetika. Näilise ratsionali-seerumise käigus tugevneb bürokraatia ning poliitika muutub jagelemiseks. Olukord võib muutuda jõulise isiku ilmnemisel, kes suudab vaos hoida masse, bürokraatiat ja kisklevaid poliitilisi rühmitusi. (Venemaa!) John Rawls (1921-2002) on loonud liberaalse õiglusteooria, mis tugineb ühiskondliku lepingu teooriale. Rawlsi järgi on inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. 36 Poliitikaga tegelejad peavad jõudma kokkulepetele, milliste põhimõtete järgi saab muuta sotsiaalseid praktikaid. Õiglane põhimõte on vastuvõetav ka nendele, kes on selle suhtes ebasoodsas positsioonis. Õigluse juurde kuuluvad võrdsed vabadused ja võimalused ning sotsiaalsete ja
annaabi.ee 
